Rahandusministeeriumi koostatava laenuregistri andmeil on Tallinna linna laenulepingute kogusumma 1,1 miljardit krooni ja Tartul 165,1 miljonit krooni. Iga Tallinnasse sissekirjutatu on seega võlakirjaemissiooni või otsekrediidina laenanud keskmiselt 2528 krooni, tartlane 1664 krooni.
Omavalitsuste laenuregistrit koostatakse valdade aruannete põhjal. Rahandusministeeriumi kohalike eelarvete talituse juhataja Veiko Tammearu sõnul pole pangad andmeid seni üle kontrollinud.
Samas ei kajastu omavalitsuste bilansis paljud võetud laenud, näiteks 1993. aastal valdadele väikekatlamajade rekonstrueerimiseks jagatud laenud.
Segadusi tekitab Kiviõli linna 1995. aasta veebruaris Hoiupangalt küttemasuudi ostmiseks võetud 1,214 miljoni krooni suurune laen, mis rahandusministeeriumi aruannetes kannab märget "konfidentsiaalne". Kiviõli linnapea Tiit Kuusmiku sõnul on linn laenu tagasimaksmisega graafikus.
Tallinna laenukohustustest suurim on 480-miljoniline rahvusvaheline võlakirjade emissioon (nn. Nomura laen), mille eest laekunud rahaga projekteeritakse Põhja magistraal, ehitatakse Mustakivi tee ja Järvevana tee pikendus, rekonstrueeritakse Vabaduse puiestee.
Kui suuremate linnade maksejõulisuses pole põhjust kahelda, siis väiksematel omavalitsustel on laenukohustuste täitmisel tekkinud raskusi, mida tõendavad arvukad taotlused laenude tagasimaksmise graafiku pikendamiseks, nentis Tammearu.
Vallavalitsusele võib kuulutada pankroti
Makseraskustesse sattunud kohalike omavalitsusega käitumist ei reguleeri praegu ükski seadusandlik akt. Rahandusministeerium on koostanud nn omavalitsuste pankrotiseaduse eelnõu, millega riik hakkab maksejõuetuid omavalitsusi kontrollima. Sisuliselt on tegemist omavalitsuse saneerimisega, kuna riik võtab enda kanda omavalitsuse laenukohustused.
Valda saadetakse pankrotihaldur, kes hakkab kontrollima valla kulutusi ning nende otstarbekust, ütles Tammearu. On selge, et omavalitsuse maksejõuetuse tõttu ei saa koole seisma panna, peatada elanikele osutatavaid teenuseid ega likvideerida omavalitsusi endid. Riik peab säilitama vähemalt minimaalse kontrolli omavalitsuste võetavate laenude üle, märkis Tammearu. Seni on pankrotiseadus pälvinud omavalitsuste terava kriitika.
Ministeeriumid kooskõlastavad valla- ja linnaeelarve seaduse muudatuste seaduse eelnõu, mille järgi võivad omavalitsuste laenud ja intress hõlmata 75 protsenti omavalitsuse jooksvaks eelarveaastaks kavandatud kuludest. Samal aastal võetavate laenude ning laenulepingutest tulenevate muude kulude kogusumma ei või ületada 15 protsenti jooksvaks eelarveaastaks kavandatud tuludest. Seaduseelnõu tuleb arutusele 20. augustil toimuval omavalitsusliitude ja valitsuse järjekordsel kohtumisel.
Linnade Liidu Büroo tegedirektori Tiit Kirsi sõnul võtab kavandatav seadus väikese eelarvega valdadelt võimaluse pikaajalisteks investeeringuteks. Suurte laenude võtmisele peab eelnema avalik arutelu, märkis Kirss.
Kehra linnapea Jüri Lillsoo kinnitusel puudus linnal laenuvõtmisele alternatiiv. Riigieelarvest ega valitsuse reservfondist raha ei leitud ja Kehral tuli võtta Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupangast 18 miljonit krooni 12-protsendilist laenu, et ehitada linna kütmiseks katlamaja.
255 kohalikust omavalitsusest on laenu võtnud enamik.
KAIRE KENK
