II pensionisammas seitsme aasta järel ikka kõhnavõitu

Enamikul teise pensionisambasse investeerijatel on Äripäeva arvutuste kohaselt seitsme aasta jooksul kogunenud umbes 15 000 krooni, kuigi paarkümmend inimest on suutnud saada juba pensionimiljonäriks.

Swedbanki endine kauaaegne privaatpanganduse juht Kristel Meos avaldas imestust tulevaste pensionäride keskmiselt kogutud summa väiksuse üle. Ta leidis kiirelt arvutades, et pigem peaks 10 000kroonise palga korral 50 000 krooni küll juba kogutud olema, kirjutab

Äripäev

.

Väärtpaberite keskregistri andmed näitavad, et vähemalt 100 000 osakut on jõudnud praeguseks enda pensionikontole saada kaksteist inimest. Arvestades, et keskmiselt maksab pensionifondi osak 13,02 krooni, võib oletada, et nende fondiportfell on minimaalselt 1,3 miljonit krooni. Lisaks neile kaheteistkümnele on vähemalt 70 000-100 000 teise pensionisamba fondi osakut jõudnud praeguseks enda kontole talletata 17 inimest. Ka neid võib pidada fondimiljonärideks, arvestades, et nende portfellide orienteeruv suurus on 0,9-1,3 miljonit krooni.

Pensioniasjatundjad ei usu, et enamik inimesi on seitsme aasta jooksul kogunud teise sambasse keskmiselt 15 000 krooni. Pigem võiks see olla paari viimase aasta kogutud maht. Kui LHV Varahalduse juhi Mihkel Oja sõnul võtta arvesse, et teises sambas on kokku 14,6 miljardit krooni ja liitunud on 592 000 inimest, kellest osa on ka siit ilmast juba lahkunud ning osa liitunutest jõudnud väljamaksete faasi, siis antud numbrite järgi on keskmisel teise samba omanikul kogutud 25 000 krooni.

Ka Tallinna Ülikooli sotsiaaltöö instituudi direktor Lauri Leppik leidis, et pigem võiks see summa olla 25 000 kui 15 000 krooni. "Kui vaadata keskmise palgaga inimest, kes liitus teise sambaga süsteemi käivitumisel 2002. aasta juulis, siis tema peaks olema seitsme aasta jooksul sisse maksnud umbes 47 000 krooni," uskus Leppik. "Kuna paljud kogujad ei liitunud 2002. aasta suvel, siis võib arvata, et kes on varem liitunud, nendel on keskmiselt rohkem," märkis ka Oja.