II samba maksete peatamise tingimused paranevad: riik maksab kogumise jätkajale pärast rohkem kui eelmise kriisi ajal

Riigikogu rahanduskomisjon vaatas läbi esmaspäeval riigikogus teisele lugemisele tuleva lisaeelarve ning seotud eelnõude muudatusettepanekud ning täiendas II penisonisamba riigipoolsete maksete ajutise peatamise tingimusi.

Rahanduskomisjoni esimehe Aivar Koka sõnul muudeti kogumispensioni seadust. „Täpsustati, et 1961.aastal või hiljem sündinud isikule eraldatakse riigieelarvest kohustusliku kogumispensioni sissemaksete tegemiseks aastatel 2023 ja 2024 täiendavalt tema 2020. aasta 1. juulist kuni 2021. aasta 31. augustini tasutud maksete kahekordne summa. See on korrutatud kõigi kohustuslike pensionifondide keskmise osakute puhasväärtuse kasvuga perioodil 2020. aasta 1. juulist kuni 2022. aasta 31. detsembrini,“ selgitas Kokk.

Inimkeeles tähendab see, et kui riik maksed teise sambasse ajutiselt peatab, kuid inimene ise makseid jätkab, siis maksab riik selle aja eest oma osa järele. Täiendav on aga lähenemine, et inimesele makstakse ka kinni selle aja eest börside võimalikust tõusust saamata jäänud tulu.
Kuna arvestuses kasutatakse keskmist näitajat, siis kõrge aktsiariskiga ja börside tõusust enim võitvate fondide osakute omanikud kaotavad ning kasulikum on see madala riskiga fondide osakute omanikele, sest nende fondide tegelik tootlus on keskmisest tõenäoliselt madalam.

Eelmise kriisi ajal II samba pensionimaksete peatamisel riik saamata jäänud tulu ei arvestanud.