Kaitseministeeriumi avalike suhete juht Madis Mikko ütles Äripäevale, et kaitseministeeriumis ei leidu TAAS-i ja Eesti vahel sõlmitud relvatehingu lepingu originaali ja selle asukoht pole praegu teada. Samas kinnitas ta, et kaitseministeeriumis on olemas relvaostulepingu koopia.

Väidetavalt läks relvaostulepingu originaal kaduma pärast riigisekretär Ülo Kaevatsi lahkumist ametist 1995. aastal.

Kaitseministeerium ja rahandusministeerium moodustavad lähiajal ühiskomisjoni, et selgitada välja, miks on makstud 30 miljonit krooni kokkulepitust rohkem relvaostu võlakirjade eest.

"Kaitseministeerium ei kontrollinud varem lepingu täitmist, vaid maksis raha vastavalt esitatud arvetele," rääkis Mikko. "Peame selgitama välja, kuidas raha pidi vastavalt lepingule liikuma, mis puudutab ka Hansapangale tehtavaid makseid."

Rahandusministeerium peab ühiskomisjoni moodustamist vajalikuks, sest ministeeriumis on vaid relvatehingu lepingu kirjeldus, kuid pole selle teksti, lausus rahandusministri nõunik Daniel Vaarik. Seetõttu pole võimalik maksete õigsuse kohta järeldusi teha, lisas ta.

Riigikontrolli peakontrolör Peeter Lätti avastas ligi 30 miljoni kroonise ülemaksmise TAAS-ilt ostetud relvade eest novembris, kui ta revideerides kaitseministeeriumit. Riigi poolt tehingu katteks välja antud võlakirjade intress oli seotud USA dollari liboriga, kuid väidetavalt ei arvestanud arvete koostaja libori langemist ning kaitseministeerium maksis tagasi rohkem kui vaja.

Baltic News Service