Ilona Saari: me ei teinud tehinguid omal algatusel
Uurimisorganite tähelepanu keskmesse tõusnud börsiettevõtte Pro Kapital endine finantsjuht Ilona Saari vabanes möödunud nädalal talle esitatud kriminaalsüüdistusest.
Selgitage, palun, kõrvaltvaatajatele, kuidas saab ühe börsiettevõtte omaniku ja töötaja vaheline tüli paisuda nii suureks, et sellesse sekkuvad K-komando, narkokoerad, maksuamet, väärtpaberiinspektsioon, juhtivad poliitikud ja pea kogu meedia.
Olen enda teada teinud ainult ühte: eelistasin Ernesto Preatoni erahuvidele Pro Kapitali huve, käitudes mulle seadustega antud volituste piires, ning astudes samas vastu Preatoni isiklikele, minu hinnangul ettevõtte ülejäänud aktsionäride huve kahjustavatele korraldustele. Ilmselt ei sobinud minu põhimõtted Pro Kapital Grupi suuraktsionäri ning nõukogu esimehe Preatoni arusaamadega börsiettevõtte juhtimisest.
Ühes teleintervjuus väljendas Preatoni mõtteid, millest võis mõista, et kõiki, kes astuvad tema vastu, peab karistama. Ilmselt seetõttu ründaski Preatoni mind. Et uurimisorganitele on aga Preatoni ja temaga seotud firmad ilmselt alati huvi pakkunud, nüüd siis leiti võimalus seda huvi konkretiseerida.
Kuidas sai võimalikuks, et minu suhtes tagaselja algatatud kriminaalmenetluse algfaasis käitus politsei minuga kui eriti raske kurjategijaga, ei ole mul ühtegi mõistlikku põhjendust. Ilmselt teavad seda vaid läbiotsimise autorid.
Selline asi võib kahjuks juhtuda igaühega meist. Piisab vaid ühest mõjukast vaenlasest ja tema eksitavast avaldusest politseile ning kriminaalasja algatamine pöörab segi kogu elu.
Teid süüdistati peamiselt Logi tänavas asuva kinnistu ostmises OÜ-lt Hansameister, millega viimane teenis 17 miljonit krooni vaheltkasu. Olukorra tegi segaseks see, et väidetavalt kuulusite Hansameistri nõukogusse kaks kuud ka teie, selle osanike ringi aga teie elukaaslane Robert Silajev. Miks te ikkagi otsustasite osta selle krundi?
Siin on asi väga lihtne olnud algusest peale. Pro Kapital oli huvitatud Logi tänava kinnistutest juba möödunud aastast. Minu mäletamist mööda on Jüri Mõis ajakirjanduses kinnitanud, et Preatoni soovis nimetatud kinnistuid osta linnalt otsustuskorras, pakkudes hinnaks ligikaudu 70 miljonit krooni. Otsustuskorras kinnistuid ei müüdud, vaid pandi avalikule oksjonile.
Pro Kapitalil nappis oksjonil osalemiseks raha ning viimasel hetkel loobuti osalemisest. Logi tänava kinnistud ostis Hansameister, mida Robert Silajev on seoses erinevate projektidega konsulteerinud, kuid mille osanik pole ta kunagi olnud.
Hiljem, pärast eurovõlakirjade emiteerimisest saadud raha laekumist, soovis Preatoni jätkuvalt samu kinnistuid Pro Kapital Grupile omandada. Mind kui mõlemat osapoolt tundvat inimest volitati läbirääkimisi pidama ja neid kinnistuid Preatoniga kokku lepitud hinnaga ostma. Seda ma ka tegin.
Kuigi Pro Kapitali nõukogu oli mulle andnud volitused sooritada ostutehing hinnaga kuni 2400 krooni ruutmeetrilt, ostsin Logi tänava kinnistud hinnaga alla 2000 krooni ruutmeetrilt, tegutsedes seega ainult Pro Kapitali huvides.
Tundub uskumatu, et tüli tekkis ainult nimetatud kinnisvaratehingu pärast. Millal ja miks ikkagi tekkis teie vastuolu Pro Kapital Grupi omanikuga?
Käesoleva aasta algusest hakkasin ma üha enam mõistma, et mitmed firmas Preatoni eestvedamisel toimuvad protsessid on vastuolus ettevõtte varasema strateegia ja põhimõtetega.
Juhatuse liikme ja finantsnõunikuna ei saanud ma nõustuda tehingutega, mis minu hinnangul võivad kahjustada oluliselt Pro Kapitali ja tema väikeaktsionäride huve. Näitena võin tuua 35 miljoni eurose võlakirjaemissiooni, mille tulemusena võttis Pro Kapital Grupp 3 aastaks 9-protsendise aastaintressiga laenu. Laenu tagastamise allikate kohta mul teistelt juhatuse liikmetelt ega nõukogult infot saada ei õnnestunud.
Eurovõlakirjadest laekunud ligi poole miljardi kroonisest summast tasuti ligikaudu 200 miljonit krooni AS Kalaranna ning OÜ Torreon eest. Minu hinnangul oli eurovõlakirjade emiteerimisega ettevõttele võetud kohustus riskantne samm, arvestades ettevõtte senist taktikat - hoida võõrkapitali osakaal võrreldes omakapitaliga lähiaastatel küllalt madalal.
Ajakirjanduses mainiti ka teisi kinnisvaratehinguid, kus Pro Kapital ostis offshore-firmadelt kinnistuid nende alghinnast tunduvalt kõrgemalt. Kõige enam oli juttu Baltic Investmentsist, mille kohta on tänaseks alustanud juurdlust maksupolitsei. Kellele kuulub see firma ja kuidas see on seotud Pro Kapitaliga?
Loodan, et Baltic Investmentsi omanik saab selgeks juurdluse lõppedes. Et tegemist on keerulise skeemiga, kus Baltic Investmentsi omanikeks on järgmised offshore-firmad jne, siis võib tegeliku omaniku leidmine võtta kaua aega.
Tuginedes otsestele käsuliinidele ning osale minu käsutuses olevatele materjalidele, olen isiklikult alati Baltic Investmentsi omanikuks arvanud Preatonit. See, et juriidiliselt seda täna veel väita ei saa, pole mu arvamust karvavõrdki vähendanud.
Kes olid teiste meediast läbi käinud offshore-firmade taga olevad isikud ja kuhu liikus nende arvele kantud raha?
Skeem oli sarnane mitmel juhul: huvitav kinnisvaraobjekt osteti kõigepealt firmasse, mille otsest omanikku polnud kerge leida, kuid mida juriidiliselt esindas Aivar Pihlak või mõni teine ilmselt Preatonile usaldusväärne isik. Seejärel osteti kinnisvara omav ettevõte mõni aeg hiljem mitme kinnisvaramaakleri arvates tol hetkel turuhinnast märksa kallimalt Pro Kapitalile, kusjuures Pihlak oli samas ka Pro Kapitali nõukogu ja hiljem juhatuse liige.
Maa erastamise vajadusest tingitult võidi sama objekti müüa veel kord edasi-tagasi mitteresidendist firma ja Pro Kapitali vahel. Kokkuvõttes aga sai Pro Kapital nende tehingute tulemusel mitme tühjalt seisva kinnistu omanikuks.
Kümneid miljoneid teenis ilmselt tehingutelt Baltic Investments, kelle omanikku praegu otsitakse. Ükskõik, kes siis kokkuvõttes ühe või teise offshore’ taga seisis, on selge, et nimetatud tehingutes osalenud Baltic Investmentsi esindas juriidiliselt Preatoni jurist Aivar Pihlak, hiljem ka Preatoni Läti jurist Aivars Blumins. Ning minu arusaamist mööda täitsid need inimesed vaid Preatoni korraldusi ega teinud midagi omal initsiatiivil.
Kes olid Pro Kapital Grupi peamised investorid ja milliseid olid nende ärihuvid?
Peamiselt itaallased, kelle ärihuviks oli ilmselt tavapärane soov saada rahalist kasu oskuslikest kinnisvaratehingutest kiiresti areneval turul.
Väärtpaberibörsi süüdistuse kohaselt ei informeerinud Pro Kapital aktsionäre kõikidest tehingute üksikasjadest. Pärast seda esitas jurist Aivar Pihlak uued andmed ning Preatoni süüdistas intervjuus väärinfo levitamises teid. Kellega te kooskõlastasite börsile saadetud teated?
Need teated, mida omal ajal välja saatsin, põhinesid juriidilisel dokumentatsioonil, mille koostas jurist Aivar Pihlak. Samuti olid kõik teated kooskõlastatud juhtkonnas ja Preatoniga isiklikult. Nii et kõik süüdistused on Pro Kapitali praeguse juhtkonna hilisem fabritseering enese õigustamiseks.
Millist rolli mängib Pro Kapitaliga seotud tehingutes Aivar Pihlak?
Minu hinnangul peamist rolli.
Miks teie arvates on Preatoni kaitseks jõuliste avaldustega esinenud üks Isamaaliidu juhtfiguure Jüri Mõis?
Ei oska kommenteerida. Ma olen finantsspetsilist ega ole poliitikute mõtte- ja väljenduslaadist ning nende motiividest tihti aru saanud.
Mõisa sõnul on Pro Kapital toonud Eestisse umbes kahe miljardi krooni eest investeeringuid. Millist kasu teie hinnangul sai Preatoni tegevusest Eesti riik?
Konkreetselt on Eesti riik Pro Kapitalist saanud kasu mitme atraktiivse kinnisvaraobjekti näol, nagu Kristiine kaubanduskeskus, Pro Kapitali Ärikeskus, Ilmarise kvartal ja mõned majad vanalinnas. Lisaks on loodud mõnikümmend uut töökohta.
Millised poliitilised või majanduslikud jõud toetavad Preatonit ja miks?
Raske öelda, kes teda toetavad, kuigi usun, et ta on omalt poolt rahaliselt toetanud kõiki suuremaid poliitilisi erakondi Eestis ja loodab nüüd leida ka vastuteeneid. Ajakirjandus on Preatoni-sõbralikkuses süüdistanud eeskätt tänast koalitsiooni, kuid mina näen siin laiemat pilti.
Kõrvaltvaatajatele võib jääda mulje, et te töötasite Pro Kapitalis kui tankist, kes otsustas lahkuda, kui ettevõtte tegevus hakkas minema allamäge?
Mitte mingil juhul ei saa minu tööd seostada tankisti omaga. Minu arvates on tankist see, kes täidab pimesi kellegi teise ebaseaduslikke korraldusi, nende eest ise seaduste kohaselt vastutades.
Minu ülesandeks oli kontserni ettevõtete finantsalane nõustamine. Pro Kapitali juhatuse liikmeks valiti mind 2000. aasta sügisel. Juhatuse liikmena järgisin ma seadusi, lähtusin kõigi aktsionäride huvidest ning oma südametunnistusest.
Käesoleva aasta mais, mil olin juhatuses olnud ligi pool aastat ning kui mulle tundus, et mulle võidakse hakata peale suruma ebaseaduslikke tehinguid, tegin kohe enese taandamise avalduse juhatuse liikme kohalt.
