Ilukliinikute kuldaeg: 30 miljonit krooni aastas
Eesti arstide jaoks — Peep Pree kõrval on tuntumad Jüri Kullamaa, Tatjana Raie, Katrin Krüünvald — tähendab esteetiline kirurgia kena, tulusat ning väljakujunenud turgu. Käibed kasvavad ja kliente tuleb juurde. Areng on olnud pigem mõõdukas, 10–15-protsendises kasvutempos. Plahvatuslikku kasvu nagu mõnel teisel alal pole veel toimunud.
Võrreldes muu maailmaga on ka arenguruumi piisavalt. Ilukirurgia etalon on Ameerika Ühendriigid. Seal tehakse aastas 11 miljonit protseduuri ligi 12 miljardi dollari eest. Samade vahekordade Eestisse kandmine tähendaks siin umbes 50 000 patsienti ja rohkem kui poole miljardi kroonise aastakäibega tööstusharu.
Ilu konveierilt
Samamoodi on Ameerika eeskujuks ka muus mõttes. Kui sealsed arstid hakkavad kasutama mõnda uut tehnikat, võtet või protseduuri, siis levib see ka mujale. Eesti arstid ütlevad, et siinsed lõikused on kuni kolmandiku võrra odavamad kui mujal. Osalt võib see olla tõsi, kuid Ühendriikide konkurentsitihedalt turult võib sama teenust leida tihtipeale isegi veel odavamalt. Näiteks tekitas USA-s kõmu eelmisel aastal Manhattanil avatud nn walk-in’i tüüpi plastikakeskus Smoothmed.
Tegemist on McDonald’si või Starbucksi kontseptsiooni ülekandmisega ilukirurgia alale. Keskus pakub ainult botox’isüste, kuid seda tõelisel konveiermeetodil: astud sisse, maksad 260 dollarit (u 2800 krooni) ja veerand tundi hiljem on kogu sinu laup botox’i abil kortsudest vabastatud. Eestis muuseas läheks lauba silumine botox’iga maksma kaks-kolm korda rohkem.
“See on mõeldud inimestele, kes tulevad Bloomingdale’i sˇoppama: sekretäridele nende lõunapausil või turistidele, kes mõtlevad: see on New-York, prooviks õige järele,” iseloomustab üks Smoothmedi omanikke doktor Michael Rose oodatavat sihtgruppi ajalehes New York Times. Selline suhtumine on tekitanud pahameelt isegi Ameerikas. Ühelt poolt on lähenemist kritiseeritud küünilisuse tõttu.
Kõigepealt jalutavad inimesed mööda Manhattani poekesi ja kaubamaju, kus igal nurgal rippuvad plakatid, reklaamlaused ning modellide pildid tuletavad naistele meelde, kui tähtis on olla ilus, ning lõpuks nagu tellimise peale jääbki ringikõndija teele sobiv botox’ikliinik. Pahameelt on avaldanud ka arstid, kes näevad sellises konveieris meditsiini trivialiseerimist. “Seda ei tohiks müüa spontaanse ostuotuse alusel nagu Coca-Colat,” ütleb California ülikooli professor Richard G. Glogau.
Vaidlusi on tekitanud ka puhtmeditsiiniline aspekt. Kas botox’i süstimine on piisavalt lihtne, et sellega saaks hakkama lühikese koolituse läbinud üldarst, või ikkagi piisavalt keeruline oma riskidega protseduur, mis vajaks spetsialisti? Michael Rose, kes ise on tunnustatud ilukirurg, esindab esimest koolkonda. “Kui sa enam-vähem täppi paned, on asi okei. See on nagu gripivastane süst. Ei pea olema millimeetrist täpsust, botox levib ise laiali,” räägib Rose.
Doktor Glogau, kes on näiteks töötanud ka botox’it valmistava meditsiinifirma Allergan heaks, vaidleb vastu: “Ma pean ennast kogenud botox’isüstijaks, kuid isegi mina ei suuda alati saavutada tulemust, mida tahan.”
Kuidas aga elada igavesti?
Vananemismärkide eemaldamise, parandamise või peitmisega tegeleva ilukirurgia kõrval on olemas ka tõsine teadusharu nimega biogerontoloogia, mis üritab jõuda probleemi tuumani: mis on vananemine ja mis vananemist põhjustab ning kuidas saaks seda peatada või vähemalt aeglustada. Mõni ütleb, et biogerontoloogia üritab lõppeesmärgina leida vastust ulmelisele küsimusele: kuidas elada igavesti?
Sada aastat tagasi usuti, et vananemine on lihtsalt keha kulumine. Et nii nagu nuga läheb nüriks või kulub harilik pliiats, samamoodi kulub ka keha. Tänapäeva teadus seda ei usu. Inimese organism pole suletud süsteem, ainevahetuse käigus me suhtleme välismaailmaga ja kogume aineid oma rakkude regenereerimiseks.
Kuid mingil põhjusel on loodus pannud rakkudele teatud tüüpi lukud, taimerid ja koodid, mis ühel hetkel peatavad meie rakkude regenereerimise. Need lukud on teada ja teoreetiliselt ka muugitavad. Kuid mäng on ohtlik. Meeldetuletuseks öelgem, et on vähemalt üks protsess, mille puhul rakud oma paljunemist ei lõpeta. See on vähk.
Enamik protseduure on seega pigem mõeldud protsessi venitamiseks. Näiteks kaubamajade kosmeetikariiulitelt leitavad kreemid, mille tutvustamiseks kasutatakse terminit “antioksüdant” — neid luues on õpitud biogerontoloogiast. Nimelt räägib üks vananemisele selgitust andvaid teooriaid nn vabadest radikaalidest, mis tekivad organismis energia tootmise käigus. Meie rakkudes olevates mitokondrites kohtuvad sissehingatav hapnik ja glükoos.
Reaktsiooni käigus vabaneb energia. Kuid mitte kogu selle protsessi käigus kasutatav hapnik ei reageeri suhkruga, osa muutub hoopiski üliaktiivseteks molekulideks ehk nn vabadeks radikaalideks. Need hakkavad oksüdeerima, sisuliselt siis kahjustama teisi molekule, tuues niimoodi kaasa igasuguseid ebameeldivusi.
See ongi vananemisprotsess. Oksüdeerimise vastu peaksid siis võitlema ka kreemides kasutatavad antioksüdandid. Näiteks on sellisteks loomulikeks antioksüdantideks A-, B- ja E-vitamiin. Teaduslikud katsed pole siiski tõendanud piisavat seost vananemise aeglustumise ja antioksüdante sisaldavate kreemide vahel.
Tegelikult on ainult ühe meetodi puhul teaduslikult tõendatud (vähemalt loomadel), et ta pidurdab vananemist ja pikendab eluiga. See on nälgimine. Põhjused pole täpselt teada, kuid oletatakse, et nälgimine petab meie looduslikku kella ja aeglustab rakkudes toimuvat vananemisprotsessi.
Totaalne muutumine: korraliku auto hind
Enese pealaest jalatallani ilusaks lõikamine maksab ühe suurema keskklassi auto hinna ehk 300–400 000 krooni. Naistel kuluks raha veidi rohkem ja meestel veidi vähem.
Meeste osakaal patsientidest on umbes 10–15%. Näiteks on meestel habemeajamisest tekkinud näopiirkonna healoomulisi kasvajaid, mainib doktor Pree. Samuti kasutavad mehed juustesiirdamist, mida Eestis teeb ainukesena doktor Oleg Sertsenkov. Keskmine juustesiirdamise operatsioon maksab umbes 20 000 krooni.
Kõige kallim ja ka kõige enam tellitav protseduur on Eestis ikkagi rindade suurendamine — 50 000 krooni, mis koos proteesidega võib tõusta veel paarikümne tuhande võrra.
“Tagumik trimmi” ehk tuharapiirkonna endoproteesimine maksab samuti üle 50 000 krooni ning samasse suurusjärku jääb ka lõtvunud kõhu plastika. Lihtsamad protseduurid, millest algab ka paljude inimeste tutvus plastilise kirurgiaga, on kortsudevastased süstid. Näiteks botox’isüstid laubalt kortsude kaotamiseks maksavad Eesti arstide juures umbes 4000– 7000 krooni.
Ilusad teenivad rohkem?
Hiljutine ajakiri The Economist tutvustab Texase ülikooli professori Daniel Hamermeshi uuringuid inimese edukuse ja välimuse seoste kohta. Hamermesh, kes on ise erialalt majandusteadlane, väidab, et Ameerika Ühendriikides teenivad inetud mehed keskmisest 9% vähem, samal ajal kui ilusate meeste teenistus on keskmisest 5% suurem. Naistel on sissetulekute erinevuse sõltuvus “ilufaktorist” väiksem: inetud teenivad keskmisest 6% vähem ja ilusad keskmisest 4% rohkem. Seda laadi tulemusi ilu ning teenistuse seose kohta on saadud ka teistes riikides.
Sääraste tulemuste põhjendused on mõnevõrra ähmased. Oletatakse näiteks, et inimese ilu võib näidata tema häid geene ja tugevat tervist. New Mexico ülikooli teadlane Randy Thornhill väidab samas artiklis, et areneval embrüol on raske säilitada perfektselt sümmeetrilist keha ja kui ta seda suudab, peavad mängus olema tugevad geenid (või lihtsalt õnn). Sellest tuleneb omakorda lihtne järeldus, et head geenid ja hea tervis aitavad hiljem kaasa ka edukale karjäärile.
Kui ilu ja edukuse seos peaks paika pidama, siis polegi vaja imestada, miks ülemaailmse kosmeetikatööstuse aastakäive ulatub juba üle 280 miljardi dollari. Inimeste soov parem välja näha pole lihtsalt edevus, vaid praktiline vajadus. Iseasi muidugi, kas see ennast ka majanduslikult ära tasub.
Ülalmainitud professor Hamermesh on analoogseid arvutusi teinud Hiinas Shanghais korraldatud mõõtmiste põhjal. Kosmeetikaga parandatud välimus suurendas küll hiinlannade sissetulekut, kuid mitte piisavalt, et kompenseerida kosmeetikale tehtud kulutusi. Puhtrahaliselt oli tegu kaotusega.
