Ilus siseviimistlus algab aluskrundist
Aluskrundid on vedelikud, mis sobivad enamasti koheseks tarvitamiseks. Levinuim on universaalne aluskrunt, mida müüakse kontsentraadina. See takistab õhuniiskuse liikumist aluspinda, parandab pinna nakkeomadusi, vähendab õhumullikeste teket pinna hilisemal viimistlemisel, seob tolmu ja hõlbustab järgneva materjalikihi pinnalekandmist.
Universaalkrunt on kollaka värvusega ja kerge lõhnaga. Sobib nii sise- kui ka välistöödeks ja on lahustivaba. Universaal-
krunti kasutatakse mineraalsete, müüritud, krohvitud, kipsplaaditud ja teiste vett imavate seina-, lae- ja põrandapindade kruntimiseks õhukesekihiliste pinnapahtlitega.
Krunt takistab müüritise vuukide välja joonistumist läbi krohvi- või pahtlikihi. Seda materjali kasuta enne plaatimistöid ja veetõkkemastiksiga katmist, samuti enne puitpõrandate tasandamist, sel juhul aga veega lahjendamata kujul.
Kruntimiseks peab aluspind olema püsiv, kandev ja kuiv. Talvisel ajal jälgi, et pind ei oleks külmunud. Samuti peab aluspind olema pragudeta, tolmu-, prügi-, võõba- ja pritsmevaba. Pudedad kihid ja värvikihid eemalda enne kruntimist.
Niisked ruumid mastiksiga üle
Märgades ruumides tuleb veega kokkupuutuvad seina- ja põrandapinnad enne plaatimist veetihedaks saada. Siin aitab veetõke, mis on kruntidest kõige paksema koostisega ehk mastiksi kujul.
Enne pinna hüdroisoleerimist veendu selle kuivuses. Kipssegu pinna niiskustase peab olema 2–4 korda kuivem kui tsementsegul. Lubatust märjemal pinnal võib veetõke mitte kinnituda ja mullitama hakata.
Vett mitteimavate aluspindade – betoon, õlivärv, keraamiline plaat, PVC vms, nakkeomaduste parandamiseks on mõistlik enne krohvimist kasutada kvartsnakkekrunti. See moodustab valge tooniga, kuni millimeetrise kvartsliiva sisaldava nakkekihi.
Krunt on leelisekindel ja sobib kasutamiseks kips- ning tsementsegude alla. Krunt laseb läbi veeauru. Sobib nii sise- kui ka välistöödeks.
Krunt kantakse pinnale pintsli või rulliga. Seda kulub sõltuvalt aluspinnast keskmiselt 250 g ruutmeetri kohta.
Õhekrovi krunt
Enne õhekrohviga tasaste mineraalsete aluspindade (krohv, armeerimispahtel, kipsplaat jne) katmist krundi aluspind spetsiaalse õhekrohvi alla mõeldud krundiga.
Tegemist on sünteetilise akrüülvaigu dispersiooniga, mis sisaldab kuni 0,1 mm teradega kvartsliiva.
Krunt on valge ja kerge lõhnaga. See on ilmastikukindel, laseb veeauru läbi, ühtlustab aluse veeimamisvõimet ja sobib ka sisetöödel pahtlite alla.
Mineraalsete kriiditud, lubjatud, pahteldatud, tolmu või liiva eraldavate seina-, lae- või põ-randapindade kruntimiseks enne krohvimist, pahteldamist või dispersioonvärvidega katmist kasuta spetsiaalset tolmupidurit. See tugevdab pudedaid ja tolmuseid pindu ja imbub 3–4 korda sügavamale kui tavakrundid.
Õpetus, kuidas kruntida ja kuidas kanda peale mastiksit
Töökäik on lihtne
•• Kruntimine: olenevalt aluspinna veeimavusest võib krunti veega lahjendada kuni 1:5.
•• Mida imavam on aluspind, seda kangem peab olema krundi lahus.
•• Krunt kantakse aluspinnale ühtlase kihina pintsli või rulliga.
•• Põrandaid kruntides jälgi, et ei tekiks loigukesi.
•• Enne järgmiste tööde kallale asumist peab krunt olema täielikult kuivanud.
•• Krunti kulub olenevalt aluspinna omadustest 50–300 ml ruutmeetri kohta.
•• Mastiksi peale kandmine: antud krunt kantakse mitme järjestikuse kihina aluspinnale nii, et seintele tekiks 0,4 mm ning põrandale 0,6 mm paksune kuivanud mastiksi kiht.
•• Ruumi nurkades, kus prao tekke tõenäosus on kõige suurem, kasutatakse veetõkkekihtide vahel armeerivat linti, mis surutakse värskesse esimesse kihti kitsa pahtellabida abil. Veetõkke kulu on 0,8–1,0 kg/m2.
•• Kõiki valmis aluskrunte võid kasutada, kui õhusooja on vähemalt viis kraadi.
•• Madalama temperatuuri korral ei kinnitu krunt korralikult aluspinnale ja kasu asemel võib aluspinnale hoopis kahju tekkida.
•• Krunte säilita soojas ruumis kindlalt suletud nõus.
•• Tööriistad pese pärast töö lõpetamist veega korralikult puhtaks.
Allikas: Sakret
