Imavere vallavanema Jüri Ellrami sõnul on võimalik, et vald annab tõsistele huvilistele elamuehituse ergutamiseks krundi sümboolse hinnaga. “Kuigi ruutmeetri võib kätte saada krooniga, peame mõtlema ka sellele, et maaga ei hakataks kasumit taga ajama. Sestap oleme mõelnud lisatingimustele – krundile peab kahe aastaga ehitatama hoone ja selleta ei saa maad edasi müüa,” ütles ta.

Maa müümine nii madala hinnaga peaks meelitama maale elama ja tööle siit lahkunud noored, kes pole nõus vanematega ühe katuse all elama, ja pered, kellel käib rahaliselt üle jõu rajada kodu suurlinna lähedale.

Kuni 16 maja

Vallavolikogu algatas paar kuud tagasi detailplaneeringu rajamaks Imavere keskele, otse vallamaja vastas asuvale Kodunurme maaüksusele uusi väikeelamuid. Nelja hektari suurusele maatükile võib kerkida kuni 16 elumaja. Kolm peret on juba avaldanud soovi rajada endale sinna kodu, vallajuhid loodavad, et kolme-nelja aastaga on maatükk elumaju täis.

Ellram tunnistas, et maamüügist vald kasu ei lõika, sest väikeelamute jaoks mõeldud maa eest saaks nii kokku vaid 42 000 krooni. Kuid 16 väikeelamu planeeringu koostamine ja trasside rajamine läheks vallale maksma vähemalt miljon krooni, milleks on kindlasti vaja võtta laenu.

Järvamaal Imaveres on viimastel aastatel ettevõtlus jõudsalt arenenud. Lisaks Eesti suurimale saeveskile on sinna kerkinud tala- ja puitbriketitehas, kaks graanulitehast, lisaks väiksemaid ettevõtteid.

“Imavere areng seisab elamuehituse taga,” möönis Imavere vallavolikogu esimees Ants Välimäe. “Meie valla suur probleem on, et töötajaid käib väga palju väljastpoolt valda, sest inimestel ei ole siin kuskil elada,” lisas ta.

Tegelikult ei lahenda väikeelamud eluasemeprobleemi, seda aitaks kõvasti leevendada vähemalt 20 korteriga korrusmaja – parem veel, kui neid oleks kaks.

Valla territooriumil asuvates ettevõtetes töötab ligi 700 inimest, kellest pooled käivad tööl väljastpoolt valda. Lisaks ümberkaudsetele valdadele näiteks ka Paidest, Türilt, Tartust, Viljandist, Tallinnast. Imavere saeveski 260 töötajast sõidab tööle ja õhtul tagasi vähemalt 170 inimest. Teiste seas ka Imavere saeveskis kaheksa kuud töötanud tootejuht Jürgen Ainsalu, kelle kodu jääb tunnise sõidu kaugusele Tartusse.

“Iga päev kulub sõidule kaks tundi, vahel saan tööle ka ülemuse Peedo Pihlaku autoga. Kui sellist töölkäimist ei kompenseeritaks ja kõik kulud tuleks omast taskust kanda, siis ma poleks Imaveresse tööle tulnud,” tunnistas ta.

Koeru keskendub elamuehitusele

Jaago Kuriks, Koeru vallavanem

Koerus läksid korterid hinda kaks aastat tagasi. Kui näiteks aastal 1996 võis osta tühjalt seisva korteri ühe krooniga, siis täna tuleb sõltuvalt korteri seisukorrast välja käia ruutmeetri eest kuni 1000 krooni. Hinnatõusu taga on järjest suurenev nõudlus, mille omakorda on põhjustanud ettevõtluse areng. Eelkõige metallitöötlemisettevõtte AS Konesko arenguga, kuid ka elektroonikatööstuse Jutron Baltic Assemblies OY laienemisega sel aastal, nende uus tootmishoone valmib 30. juunil. See toob kaasa vähemalt 50 uut töökohta. Kui lisandub veel üks ladumisliin, lisandub jälle 25 töökohta.

Valla arengukavas on elamumajanduse teemat käsitletud ja see on prioriteet nagu hariduse arendaminegi. Vald ise kinnisvara arendamisega ei tegele, ainult planeeringute kaudu. Maade munitsipaliseerimise võimalus aitaks omavalitsustel sellesse otsesemalt sekkuda.

Probleemi lahendamiseks lähevad käiku ka kunagi kolhoosiajal ehitatud ja aastaid tühjana seisnud elamud.