Osa väljatöötatud lahendusi on juba ka töös, osa pidevalt arendatakse.
IMECC-i juhatuse esimehe professor Jüri Riivese sõnul on IMECC-i arendustööd jaotatud kolme fookusse, mille ühisnimetajaks on tulevikutehase kontseptsiooni ja strateegia arendus ning realisatsioon.
Esimese fookuspunkti teemavaldkonnad on internetikeskse äri- ja tootmisprotsesside ning tarneahelate juhtimise meetodite ja vahendite väljatöötamine ning nende rakendamine tööstuses. Sellega seoses on loodud näiteks hinnapäringute ja -pakkumiste juhtimise IT-lahendus. IMECC-i projektijuht Jaak Lavin tõdeb, et lahendus sai loodud, kuna hinnapäringud ja -pakkumiste koostamised nõuavad ettevõtetelt alati palju aega, vastuseid on aga vaja kiiresti. Nüüd ongi selleks olemas kindel töökeskkond, lisaks tekib ka ülevaade sellest, kui efektiivne hinnapakkumisega seotud tegevus ettevõtte jaoks on olnud. Edaspidi on plaanis luua avalik teenus, kus ettevõtted saavad hinnapakkumisi üles panna ning ühtlasi ka päringuid teha.
Samamoodi on välja töötatud ressursside juhtimise lahendus. „Olemas on andmebaas, kus ettevõtted sisestavad oma tehnoloogilised võimalused,” selgitab Lavin. Niisugust andmebaasi vajavad ettevõtted selleks, et oma võimalusi turul pakkuda ning teistpidi saavad nad sedakaudu koostööks vajaliku ressurssi ja oskustega koostööpartnereid leida. Pikemas perspektiivis hakkab see andmebaas olema seotud hinnapäringusüsteemiga, võimaldades ettevõtetel lähtuvalt hinnapäringust sobivaid tehnoloogilisi ressursse leida.
Tüüptoodetega ettevõtete tarvis on välja töötatud tootmise juhtimise lahendus, mille on kasutusele võtnud välivoodeid valmistav Stram OÜ.
Samas ettevõttes on kasutusel teinegi uudne lahendus, mis on IMECC-is välja töötatud – voodiraame keevitatakse roboti abil.

Inimese asemel robot
Just robotkeevitustehnoloogiate ja keevitusprotsesside kohtautomatiseerimise vahendite ja meetodite väljatöötamine ning nende tööstuslik katsetamine ongi IMECC-i teine tegevusala ehk fookus 2. „Välja on töötatud metoodika toote eri sõlmede sobivuse määramiseks robotkeevituskompleksis keevitamiseks,” selgitab Riives. „Määravateks kriteeriumideks on toote keerukus, keevituspikkus, keeviste arv, toote gabariidid ja mass. Täiendavalt on valiku lihtsustamiseks välja töötatud arvutusvalem programmeerimisaja leidmiseks, mis võtab arvesse toote keerukuskoefitsienti.”
IMECC-i kolmas huvipunkt, n-ö fookus 3, on tootmise juhtimise ja seire ning monitooringu hajusjuhtimise meetodite ja vahendite väljatöötamine, rakendades kontaktivaba andurite võrgustike ja andmete ülekande ja töötlemise süsteeme.
Riivese ütlust mööda on kolmanda huvipunkti eesmärgiks niisuguste tehnoloogiate uurimine ja arendamine, mis võimaldavad läbi viia eri tüüpi süsteemide hajutatud jälgimist reaalajas, kasutades erinevaid seiresüsteeme ja tehnoloogiaid.
„Kontrollime näiteks sensoritega, kuidas on koorem auto peale pandud – sensorid näitavad, kas koormus jaguneb telgedele ühtlaselt, ning annab vastava signaali juhile kabiini,” selgitab Jaak Lavin.
Riives märgib, et arenduste rakendusvõimalused ei piirdu üksnes mehhatroonika ja masinatööstusega, vaid on kasutatavad ka energeetikas ning mööbli- ja tekstiilitööstuses. „Seetõttu on ettevõtete huvi IMECC-i tegevusvaldkondadega liitumiseks suur olnud,” lausub Riives.
IMECC eelarve on 8 084 836 eurot, millest 5 655 167 eurot on taotletud Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusest.
Projekte viiakse ellu kahel perioodil, millest esimene on hetkel käimas (01.07.2009 kuni 30.06.2013). Teine periood tähendab uue hindamise läbimist ja algab 2013. aasta juulis ning lõpeb 2015. aasta augustis.
Stram OÜ juhatuse aseesimees Marko Kokla tõdeb, et tootmise planeerimise ja automatiseerimise kasutuselevõtt on elu märgatavalt hõlbustanud. „Tootmise korraldamise mure on murtud,” selgitab ta. „Kord kuus sisestame andmed tootmisplaani ja kuu lõpus näeme, kuidas plaani täituvus on olnud. Kui eelnevalt tegeles üks inimene pelgalt tööplaneerimise ja töökäskude edastamisega, siis täna ei kulu rohkem kui pool tundi kord kuus andmete sisestamiseks”.

IMECC projektide osalised:

IMECC-i konsortsiumisse kuulub 15 tööstuspartnerit ja üks teaduspartner – Tallinna Tehnikaülikool oma kolme instituudiga.
Fookus 1: Pro-Step OÜ, Bestnet AS, Favor AS, Alise Technic OÜ, Paide Masinatehas AS ja Fujitsu Services AS. Teaduspartnerina osaleb TTÜ masinaehituse instituut.
Fookus 2: AQ Lasertool OÜ, Favor AS, Stram OÜ, Norcar-BSB Eesti AS, Sumar Instrument. Teaduspartnerina osaleb TTÜ materjalitehnika instituut.
Fookus 3: Bestnet AS, ELI. Teaduspartnerina osaleb TTÜ automaatika instituudi proaktiivtehnoloogiate teaduslabor.

LOE VEEL:

Jaga
Kommentaarid