Läti oli lubanud IMF-ile ja Euroopa Liidule kärpida avalikke kulusid järgmisel aastal poole miljardi lati (11 miljardi krooni) võrra. Nädalavahetusel teatas Läti valitsus aga, et poolitab selle summa 225 miljonile latile (5 miljardile kroonile), vahendab Helsingin Sanomat.

Euroopa Liidu eesistujamaa Rootsi rahandusminister Anders Borg reageeris sellele teatele valulikult. Borgi sõnul on rahvusvahelise üldsuse kannatlikkus Läti suhtes piiratud. Borg nõuab, et Läti peaks rahvusvahelistest lepingutest kinni.

On väga võimalik, et IMF ja Euroopa Liit ei ole nõus maksma Lätile lubatud üle viie miljardi euro (78 miljardi krooni) suuruse laenu ülejäänud osi. See tõstab uuesti üles hirmujutud lati devalveerimisest, mis ka teiste Balti riikide valuutade devalveerimiseni ja endisest hullema majandusliku segaduseni.

Leedu peaminister Andrius Kubilius ütles intervjuus Reutersile, et on valmis taotlema IMF-ilt abi, kui majanduslik olukord seda nõuab.

Kubilius usub siiski, et Leedu saab suurema mänguruumi lähinädalatel emiteeritavast eurol põhinevatest võlakirjadest. Kui neid ostetakse, et tarvitse ehk minnagi Washingtoni IMF-i juurde kerjama.