IMF-i raport: Kreeka vajab Euroopa Liidu plaanidest kaugelt suuremat võlavabastust

 (54)
IMF-i raport: Kreeka vajab Euroopa Liidu plaanidest kaugelt suuremat võlavabastust
Christine LagardeFoto: Thierry Charlier, AFP

Kreeka vajab kaugelt suuremat võlavabastust kui euroala partnerid on seni olnud valmis ette kujutama majanduse ja pankade hävingu tõttu viimase kahe nädala jooksul, selgub rahvusvahelise valuutafondi (IMF) raportist, mida on näinud Reuters.

Värske võla kestlikkuse analüüs (DSA) saadeti euroala valitsustele esmaspäeva õhtul, vahendab Reuters.

„Võla kestlikkuse dramaatiline halvenemine osutab võlavabastuse vajadusele ulatuses, mis peab selgelt ületama selle, mis on olnud seni kaalumisel ja mille on välja pakkunud ESM,“ teatas IMF.

IMF avaldas dokumendi teisipäeval Washingtonis pärast seda, kui seda olid näinud Reuters ja teised uudisteorganisatsioonid.

IMF-i kõrge ametnik ütles teisipäeva õhtul, et võlavabastus annaks Kreekale võimaluse terveneda ja seda oleks vaja, kui IMF kavatseb jääda uue Kreeka programmi osaliseks.

Euroopa riigid peaksid andma Kreekale 30-aastase armuaja oma Euroopa võlgade, sealhulgas uute laenude teenindamisel ja väga dramaatilise tähtajapikenduse või vastasel juhul tegema väga konkreetseid iga-aastasi ülekandeid Kreeka eelarvesse või nõustuma oma Kreekale antud laenude ulatuslike otseste mahakirjutamistega, öeldakse uuringus.

Seotud lood:

IMF-i direktor Christine Lagarde osales nädalavahetusel toimunud läbirääkimistel, kus Kreeka uue abipaketi kohta kokkulepe sõlmiti. Euroopa Liidu allikas ütles, et värsked andmed võla kestlikkuse kohta anti eurotsooni rahandusministritele laupäeval ja riigijuhid teadsid neid enne, kui esmaspäeval Ateenaga kokkuleppe sõlmisid.

IMF-i uuringus öeldakse, et Kreeka pankade sulgemine ja kapitalikontrolli kehtestamine 29. juunil võtab suurt lõivu pangandussüsteemilt ja majanduselt, mis viib olukorra edasise märkimisväärse halvenemiseni võla kestlikkuse osas võrreldes sellega, mida hiljuti avaldatud DSA-s ette nähti.

IMF-i hinnangul tõuseb Kreeka võlg järgmise kahe aasta jooksul ligi 200 protsendini sisemajanduse kogutoodangust. Varem hinnati maksimumiks 177 protsenti.

Ka 2022. aastal oleks võlg 170 protsenti SKT-st.

Kreeka finantseerimisvajadused tõuseksid üle 15 protsendi SKT-st, mida peetakse ohutuks, ning jätkaksid pika aja jooksul tõusu.