IMF kiitis Eesti finantsinspektsiooni, kuid tõi välja ka kitsaskohad


Kilvar Kessler
Kilvar KesslerFoto: Henri-Kristian Kirsip

Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) eksperdid andsid positiivse hinnangu Finantsinspektsiooni tegevusele rahapesu tõkestamisel. Rahapesu riskid on Eestis viimase viie aastaga oluliselt vähenenud ja avalikkuses käsitletud juhtumid panganduses pärinevad minevikust. Kui 2014. aastal moodustasid mitteresidentide hoiused 19 protsenti kõikidest hoiustest pankades, siis 2019. aasta lõpus 10 protsenti, kusjuures mitteresidentide struktuur on oluliselt vähem riskantseks muutunud.

"Rahvusvahelise Valuutafondi kõrge hinnang Finantsinspektsiooni tegevusele seoses rahapesu tõkestamisega näitab, et meie meeskond on teinud õiget ja tõhusat tööd. Arvestame täielikult fondi spetsialistide professionaalseid soovitusi meie töö veelgi paremaks korraldamiseks," ütles Finantsinspektsiooni juhatuse esimees Kilvar Kessler.

IMFi arvates on olnud esimeste seas Finantsinspektsioon, kes finantsjärelevalvajana on rahapesu tõkestamise valdkonnas rakendanud riskipõhist lähenemist. Selleks on sisse töötatud kohapealsete ja kaugkontrollide läbi viimiseks sobivad rutiinid. Valuutafondi hinnangul kasutab Finantsinspektsioon aktiivselt olemasolevaid meetmeid, et turuosalistele selgitada kohustusi rahapesu tõkestamisel ja vajadusel suunata neid täitma. Aastatel 2014-2018 teostas Finantsinspektsioon oma järelevalve alla kuuluvates asutustes 29 rahapesu tõkestamist puudutavat kohapealset kontrolli ning viimase nelja aasta jooksul 84 kaugkontrolli. Kohapealsete kontrollide teostamine on IMFi ekspertide hinnangul ressursimahukas ning seetõttu saab neid ette võtta igal aastal vaid piiratud arvul. Rahapesu tõkestamist saaks veelgi tõhusamaks muuta IMFi hinnangul sellega, kui Finantsinspektsioon keskenduks enam riskipõhisele ja temaatilistele kontrollidele või värbaks juurde rahapesu tõkestamisega tegelevaid inimesi.

Finantsinspektsioon seisab finantsjärelevalvet teostades finantssektori stabiilsuse ja usaldusväärsuse eest. See tähendab, et hinnatakse pankade kapitali, juhtide ja organisatsiooni ning riskikontrollide vastavust finantsturu õigusaktidele, ärimudelile ning riskidele. Rahapesu tõkestamine ei ole finantsjärelevalveasutuse peamine fookus, kuid on olnud Finantsinspektsiooni üks strateegiline prioriteet alates 2014. aastast.

Rahapesu Andmebüroo kogub ja analüüsib rahapesule viitavat teavet, samuti jälitab kriminaaltulu. Konkreetseid kuriteokahtlusi uurivad prokuratuur ja politsei. Rahapesu tõkestamise oluliseks kaitsevalliks on turuosalised oma sobivalt kujundatud ja toimivate organisatsioonide ning seaduse nõuete täitmisega.