Griffiths vestles mitu tundi Läti valitsusjuhi Valdis Dombrovskisega, kes hindas kõnelusi produktiivseteks, vahendas lätikeelne Delfi. Dombrovskise sõnul langetatakse kaalukad otsused järgmisel nädalal.


"Sel nädalal toimunud eelarve vastuvõtmine on esimene samm õiges suunas," nentis Griffiths. "Aga tööd on vaja rohkem teha."

Griffithsi sõnul ootavad Lätit ees suured muutused: "Need on üsna väljakutsuvad, kuid me loodame, et valitsus saab sellega hakkama."
Euroopa Komisjoni esindaja Elena Flores kinnitas, et Läti valitsus on juba kõvasti tööd teinud.
Seni on aga selgusetu see, kui suurt eelarvekärbet IMF nõuab või kui palju peab riik pingutama, vahendas LETA.

Lati devalveerimisest ametlikult ei räägita

Portaali Swedishwire.com andmetel kinnitasid Läti keskpanga president Ilmars Rimsevics ja rahandusminister Einars Repše, et kõnelustel ei arutatud lati devalveerimist. Mitmed analüütikud on aga veendunud, et lati devalveerimine on vältimatu.


"Me arvame endiselt, et devalveerimine Lätis on peaaegu vältimatu," rõhutas Morgan Stanley analüütik Oliver Weeks.


Osapooled märkisid ka, et lati euro suhtes fikseeritud kursist loobumist pole arutatud, kuigi analüütikud on selle üle spekuleerinud.
Sel nädalal nõudis Euroopa Komisjon Lätilt riigieelarve kulutuste kärpimist. Kolmapäeval kukkus läbi Läti võlakirjaemissioon, kuna riigi võlakirju ei soovinud keegi osta.

Rasked ajad

Majanduskriisis Läti taotles eelmisel aastal 7,5 miljardi euro suurust rahasüsti. Lisaks Rahvusvahelisele Valuutafondile on Lätile lubanud abi anda ka Maailmapank, Euroopa Komisjon ja mitmed riigid.
Eelmise aasta teises pooles halvenenud majandusolukord on Läti majanduse viinud 13-protsendilisse langusesse ja tööpuudus kasvab pidevalt. Pahameel valitsuse vastu viisi 13. jaanuaril Riias rahutusteni, mille järel astus Ivars Godmanise valitsus tagasi ja vähendati riigiametnike palka 20 protsenti. 27. jaanuaril ja 3. veebruaril kogunesid talunikud mitmes piirkonnas, et tõmmata võimude tähelepanu majanduskriisi tõttu halvenenud põllumeeste olukorrale.
Euroopa Komisjoni prognoosi järgi langeb Läti majandus tänavu 13,1 ja järgmisel aastal 3,2 protsenti. Riigis kerkiks töötus selle aasta lõpuks 15,7 protsendini.