Inbanki omanik: Euroopa suurpangad vaatavad Eestit kui riskantset piirkonda

 (11)
Priit Põldoja.
Priit Põldoja.Foto: Ilmar Saabas

Kui välisriikide inimesed on hädas, et pangaarve avamine võtab kaua aega, sest Eesti pangad on riskide tõttu loobunud mitteresidentide ärist, siis suured Euroopa pangad vaatavad Eestit umbusuga ning vaatavad meid kui riskantset piirkonda, tõdes Inbanki asutaja Priit Põldoja eile toimunud Äripäeva konverentsil Äriplaan 2020.

„See ei ole ühepoolne liikumine, et Eesti pangad on muutnud karmimaks ja valinud mitteresidentide mitte teenindamise. Ka Euroopa suurpangad vaatavad Eestit kui riskantset regiooni,“ rääkis Põldoja. „See on suur väljakutse edaspidiseks, millega valitsus ja pangad peavad tegelema,“ lausus ta.

Põldoja sõnul on Eesti pangandus tugevatel jalgadel ja finantsiliselt tugev, kuid näha on konkurentsi järsku vähenemist. „Nii Danske, DNB kui Nordea on lahkunud. Luminor on tegelenud eelkõige oma bilansi vähendamisega, et saada varad ja laenud tasakaalu. Swedbanki fookus on olnud rahapesusüüdistustega tegelemisel,“ iseloomustas Põldoja siinset pangandusturgu.

Inbanki omanik märkis, et madalate intressimäärade ajal kaupleb praegu 15 000 000 000 000 eurot võlakirju negatiivse intressiga. Võib prognoosida, et need madalad intressid on veel pikka aega ning ei ole imestada, et pangad üritavad laenuintressi tõsta, kui selleks võimalus on. Eestis on Põldoja sõnul nii pankade kasum kui tootlus hea, aga kasvu ei ole.

“Mida me küll täna ja lähitulevikus tõenäoliselt näeme, on teatud turupositsioonide ümbermängimist, kus väiksemad kodumaised tegijad kasvatavad nii turuosa kui ka kasumit. Ent kui me arvestame negatiivset intressi- ja karmistuvat regulatiivset keskkonda, siis tuleb tõdeda, et igapäevapanganduses on pea võimatu raha teenida. Seetõttu pole imestada, et laenumarginaalid on tõusnud," kirjeldas Põldoja.

Seotud lood:

Põldoja sõnul on pangandusorganisatsioonide struktuurid iganenud ning pankadel on vajalikke muutusi oma struktuurides raske ellu viia. Panganduse olukorrast rääkides tõi Põldoja näiteks Marcuse juhatuse esimehe Adam Delli väljaöeldu. Delli sõnul on kahte tüüpi pankasid: need kes on pasas ja need, kes veel ei tea, et nad on pasas.

Seda arvamust kinnitab ka konsultatsioonifirma McKinsey eelmise aasta globaalse panganduse analüüs, kus tõdetakse, et vahendus igapäevapanganduses saab olema märkamatu. Panganduse muutumine ei ole see, et pangakontorist saab äpp, vaid see et pangandus tungib igapäevaellu.

Target Ärileht