Indeksifondide aastasest tootlusest ei maksa pikaajalisi järeldusi teha
Kui aktiivselt juhitud pensionifondide aastane tootlus erineb sõltuvalt fondivalitsejast tugevalt, kõikudes -1 protsendist +8,6 protsendini, siis indeksifondide muutuskõver on kõigil ühetaoline, jäädes aastases tootluses marginaalsete erinevustega 9-10 protsendi vahemikku, kirjutab ERR Uudised.
"Pensioni II samba indeksifondide põhiline idee ongi, et investeeritud on suurmatesse globaalsetesse ettevõtetesse üle maailma, seal on esindatud nii USA, Euroopa, Aasia kui ka muu. See on nende fondide pikaajaline starateegia, millega kogu maailma eduga kaasa sõita, seal ei tehta väga kitsaid strateegiaid," selgitas indeksifondide ühetaolisust Eesti Naisinvestorite Klubi asutaja ja Tuleva kogukonna juht Kristi Saare.
Kuivõrd Tuleva vahendab just madala juhtimistasuga indeksifonde, on Kristi Saare ise mõistagi indeksifondide usku ja investeerib ka isiklikult just neisse.
"Ma usun ajaloolist investeerimistarkust. Aktiivselt juhitud fondides on ka palju indeksifondidesse investeeritud, nii et need on ka vaikselt indekseeritud, aga samas võetakse nende eest mitu korda rohkem raha," viitab Saare aktiivselt juhitud fondide kõrgematesse valitsemistasudesse.
Samas möönab Saare, et kui kukuvad aktsiaturud, kukuvad ka indeksifondide tootlused, sest need reageerivad täpselt turu muutustele: "Indeksifondide korral sõidad ülessõitva turuga kaasa. Ilusad tootlused lõppevad ära aga kohe siis, kui maailmamajandus teises suunas liigub."
Ka Tallinna Tehnikaülikooli rahanduse dotsent ja investor Tõnn Talpsepp ütleb, et indeksifondid järgivad aktsiaturgude keskmist tootlust. Ehkki fondivalitsejad kasutavad pisut erinevaid indekseid, siis laias laastus liiguvad need ikka sarnaselt, vastavalt turu keskmisele trendile.
"Kui turul läheb hästi, läheb indeks üles, nii et nad liiguvad turuga samas tempos. Kui turul läheb kehvemini, siis tootlused kukuvad," võtab Talpsepp lühidalt kokku.
