Indrek Holst: 13 aastat pensionisüsteemi ja me ei ole kuskile jõudnud

 (25)
Indrek Hoslt
Indrek HolstFoto: Karin Kaljuläte

Pensionisüsteem on toiminud 13 aastat. Saame küll öelda, et see on olemas, aga me ei saa öelda, et see toimiks, tõdes SEB Elu- ja Pensionikindlustuse juhatuse esimees Indrek Holst.

Holsti sõnutsi ei liigu me piisavalt kiiresti selles suunas, et pensionäride heaolu pensionipõlves suureneks. „Kui pensionäride heaolu ei parane, siis teatud sotsiaalsed riskid hakkavad realiseeruma,“ kinnitas Holst grupi pensionivalmiduse indeksi uuringu tulemusi tutvustades.

SEB uuringust küsitletud penisoniäride vastustest selgub, et keskmiselt on nende sissetulek keskmiselt 340 eurot kuus, samas kui enne penisonile jäämist said nad kätte üle 600 euro kuus. See on oluline sissetulekute vähenemine.

Ühiskonna arengu perspektiivist vaadates oleks meil Holsti sõnul justkui vabandus sellele, miks pensionär on vaene. Nimelt tuleme me ühest ühiskonnast ja liigume teise ning ei ole suutnud piisavalt koguda ning vahendid napib. See on ettekääne ka poliitikutele. Kas ka 30 aasta pärast on meil selline vabandus?

Holsti sõnul ei saa see siis enam vabandus olla. Kui ka siis on pensionäride pension vaid 30-40% nende viimasest sissetulekust, on see päris suur hulk valijaid. „Siis see võib realiseeruda maksude tõusuna ja meie järgnev põlvkond maksab selle kinni,“ rääkis Holst.

SEB Elu- ja Pensionikindlustuse juhatuse liige Triin Messimas tõdes, et uuringus osalenud inimesed ei oota penisonieast midagi head. „Meie inimestele oleks justkui alateadvusesse kodeeritud, et pensioniiga on viletsus,“ märkis ta. Samas näitavad uuringu tulemused, et selle olukorra muutmiseks ka midagi ise ette ei võeta ning loodetakse esimese ja teisele penisonisambale ning paljuski ka tööandjale.

Seotud lood:

80% uuringus osalenutest loodab sellele, et saab pensionipõlves edasi töötada ning keskmiselt soovitakse töötada kuni 70. eluaastani tahetakse töötada. “Töötamine alternatiivina ei pruugi olla nii hea võimalus nagu loodetakse,“ tõdes Messimas, lisades, et pensionipõlves parema elujärje tagamiseks peaksid inimesed ka ise reaalseid samme astuma. „Kui midagi ei kogu, on absoluutselt kindel, et midagi ei ole,“ lausus ta.

SEB uuring viidi läbi kõigis kolmes Balti riigis. Selles osales 2400 eraisikut, kellest 1800 töötavad ja 600 on vastsed pensionärid, kelle keskmine vanus 63 aastat.