Indrek Luukas: soovin isa tööd transiidi alal jätkata
•• Kuidas kommenteerite Severstaltransi juhi Andrei Filatovi ümber puhkenud kodakondsuseskandaali?
Seda on õigem küsida Filatovi enda käest. Isiklikult olen temaga kokku puutunud. Ta jättis intelligentse inimese mulje, kes on Eesti suhtes väga hästi meelestatud. Filatovi panust Eesti majanduse ja transiidi arengusse võib pidada märgatavaks. Lähtun eriti just sellest, et see panus ei lähe näiteks Lätisse, vaid just Eesti majandusse.
Tegemist on positiivse äriplaani ellu viimisega, mis loob siin hulgaliselt töökohti.
•• Kas olete isa osaluse ja koha talle kuulunud äriühingutes üle võtnud?
Olen võtnud koha sisse äriühingute juhtorganites, sest suurte äriorganisatsioonide asjad vajavad otsustamist. Omandi pärimine liigub mööda seaduste poolt määratud rada.
Transiidiäri valdkond ei ole mulle uus, sest töötasin varem üsna pikalt Transiidikeskuse AS-i juhatuse esimehena. Samuti kaitsesin Tartu ülikoolis oma magistritöö teemal “Eesti transiidisektori konkurentsivõime”.
•• Kuidas kavatsete jagada ennast tootmisettevõtte Ilmarise ja transiidiäri vahel?
Soovin isa tööd transiidi valdkonnas jätkata, kuid samas jätkata ka oma seniseid töid.
Mõlemal ettevõtmisel on oma eriline olemus, mida tuleb tunda. Enda jagamine nende vahel ei ole väga raske, kui usaldad äriühingute meeskondi.
Seda ei oska ma praegu öelda, kumb pool olulisemaks kujuneb, kas tootmine või transiiditeenus. Kui tekivad probleemid, siis tuleb nendesse rohkem süveneda.
•• Mis saab Ühiskondliku Leppe Sihtasutusest ja teistest Aadu Luukase alustatud sotsiaalsetest ettevõtmistest?
Sotsiaalne koorem, mida isa kandis, tuli tema õlule aastate jooksul äris tegutsedes ja inimestega suheldes. Täiesti kindel, et seda vastutust ma korraga üle võtta ei saa. Ma pole enda positsiooni veel määratlenud.
Praegune aeg möödub dokumentidega tuvumise ja sisse elamise tähe all. Olen üsna põgusalt lugenud neid sihtasutuse materjale, mis isast maha jäid. Leian, et tegemist on võimeka meeskonnaga, kes veavad sihtasutust õiges suunas edasi. Samuti kavatsen aidata isa toetatud heategevusfonde.
•• Mis saab Aadu Luukase hoitud Kasahstani aukonsuli ametist?
Olen Kasahstani suursaadikuga kolmel korral kohtunud ja ta on suusõnaliselt andnud märku, et võiksin seda tööd siin jätkata. Andsin põhimõttelise nõusoleku ning nüüd sõltub, kuidas välisministeeriumid omavahel rattad käima panevad.
Vaatamata sellele, et aukonsuli koht on praegu tühi, üritame siin kasahhe aidata.
•• Kuidas läheb nende uute äriprojektidega, mille arendamine Aadu Luukasel pooleli jäi?
Kavatseme koos Venemaa ühe suurema väetisetootjaga Akron rajada Sillamäe sadamasse väetiste vedelterminali. Tegemist on ammoniaagi ning ammoniaagi ja karbamiidi seguga. Tünnimajandus, mis hakkab asuma hiljuti asutatud Eurochimi väetiseterminali läheduses.
Praegu olen pidanud intensiivselt dokumentidesse süvenema ja olen asjadega kursis. Ajan seda projekti intensiivselt edasi. Tuleb päris võimas terminal, mille mahutid võimaldavad töödelda 1,6 miljonit tonni vedelaid väetisi aastas.
•• Mida kujutab endast Ilmarise tehas, mille suvel ostsite?
Ilmarine on Eesti üks vanemaid kaubamärke, pärineb aastast 1859. Tegemist on väga kuulsusrikka minevikuga ettevõttega. Tema omanike hulka kuulusid omal ajal ka Konstantin Päts ja Johan Laidoner. Ilmarine valmistas tooteid alates trammidest, lõpetades vineerist lennukitega.
Ostsime ettevõtte sügisel endistelt omanikelt välja. Ettevõte oli nii ebaõnnestunult erastatud, et käis paaril korral pankrotist läbi ning arvati, et ta on täiesti pildilt kadunud. Tegemist on Ilmarise kaubamärgi ja ettevõttega. Tänapäeval toodetakse põhiliselt metallkonstruktsioone ehitusele ja laevandusele.
•• Kas Ilmarine võib tänapäevalgi jõuda allhanke tellimustelt oma tooteni?
Üritame oma kaubamärgiga tooteni jõuda, selleks asume koostööle Tallinna tehnikaülikooliga.
Ettevõte varastati pankrottide käigus vanadest joonistest paljaks, mis teeb ka uute toodete loomiseks vajaliku aluse leidmise raskemaks. Üks selline toode oli näiteks katelde põleti. Siiamaani saame Venemaalt fakse, milles küsitakse neile 30 aastat tagasi toodetud põletite teistele kütusemarkidele ümberseadistamise kohta. See paneb meid pead kinni hoidma, et mingi tehas Tomski lähedal meie pärast hätta ei satuks.
•• Kas sellistel põletitel oleks ida pool turgu ka tänapäeval?
Praegu ei oska öelda. Enne tuleb joonistes selgusele jõuda.
•• Kas hakkate taas tramme tootma?
Ma kahtlen küll. Praegu teeme Scania veoautodele alumiiniumist ninaosasid. Kuid allhankija staatus pole meeldiv. Kaalume võimalust toota lihtsamat sorti suuremõõdulisi terasest tootmishalle, mis võiksid katta kuni hektari suuruse maa-ala.
•• Milline roll on teil Eesti transiidiettevõtete koondamisel E.O.S.-i lipu alla?
Mina ei ole läbirääkimisprotsessi sekkunud. Tänases E.O.S.-i nõukogus on väga võimekad ja Vene transiidiäris mõjukad inimesed, kes on kompetentsed seda äri edasi juhtima.
Praegu oleme äraootaval seisukohal, sest Pakterminali omanikud andsid liitumisettepanekule äraütleva vastuse. E.O.S.-il on muidugi jätkuvalt huvi olla Balti mere kallastel võimas ettevõte ja pakkuda mitmekülgseid teenuseid.
•• Kuidas edeneb E.O.S.-i börsile viimine?
Börsiettevõtteks arenemine on natuke spekulatiivne teooria, millega ei ole keegi põhjalikumalt tegelenud. Sellepärast ei saa esile tuua ka mingisuguseid positiivseid või negatiivseid argumente või ette näha selle mõtte arengut.
Seni oleme olnud edukad, sest E.O.S.-i ja Trendgate terminalide liitmisel saavutame kaubakoguseks üle 10 miljoni tonni naftatooteid aastas. Arvatavasti tugevneb meie positsioon liitumise järel veelgi.
Nii mastaapses äris nagu transiit pole mõtet kivipalli mängida ning tasub olla avatud uutele võimalstele.
•• Millised on Pakterminali ja Eurodeki väljavaated praeguses turuolukorras, kui nad ei ühine E.O.S.-iga?
Pakterminalile peaks olema mingisuguseks märgiks, et nende mahud vähenesid võrreldes eelmise aastaga kaks korda. Samas ei saa eeldada, et selline kahanemine on pidev ja lõplik. Pakterminali saab tugevdada, see sõltub ettevõtte omanikest.
Isegi see kogus, mis endiselt läbi Pakterminali läheb, on arvestatav.
Kuid tuleb arvestada, et naftaterminalide marginaalid on võrreldes 1990-ndatega ligi 2,5 korda langenud, teenuste hinnad aga tõusnud. Tallinna Sadam esitab nagu maksuamet oma arveid ikka edasi.
Luukas astus teoloogiast ärisse
•• Tänavu suvel Tartu ülikoolis transiidialase uurimusega ärijuhtimise magistrikraadi kaitsnud Indrek Luukas (38) teenis esmakordselt magistrikraadi 1999. aastal, kaitstes usuteaduskonnas teoloogilist uurimust “Johannese evangeeliumi allikad”.
•• 2001.–2005. aastal juhatas ta Muuga sadama ühte juhtivat ettevõtet Transiidikeskuse AS-i.
•• Viis aastat tagasi asutas ta spordi- ja matkatarvete müügiga tegeleva ettevõtte I.M.P. Invest, mille tegevuses ta praegu aktiivselt ei osale.
•• Nüüd tegutseb ta osaühingu A.Luukas juhatuse liikmena, samuti Eesti juhtiva transiidiettevõtte E.O.S. nõukogu liikmena.
•• Lisaks kuulub Indrek Luukasele enamusosalus metallitööstusettevõttes Ilmarine.
