"Kui mõelda arveldusteenustele, siis Euroopas arveldavad täna inimesed enamasti seal, kus kunagi nende vana-vanaisa konto avas. Meil arveldavad inimesed enamasti seal, kus tema kunagine tööandja talle konto avas. Või seal pangas, kus tal eluasemelaen on. Mitte seal, kus talle parimat teenust pakutakse. See ei peaks nii olema. Pärisorjus kaotati juba kakssada aastat tagasi," kirjutas Neivelt oma blogis.

"Inimesed peaks arveldama seal, kus see on mugavaim ja soodsaim. Ja pole vahet, kuidas mingi asutus Finantsinspektsioonis reguleeritud on. Kas ta on pank või makseasutus, sellel pole vahet. Kui me arveldaksime näiteks Google süsteemis, siis me isegi ei tea, missuguse litsentsi alusel ta tegutseb. Peamine, et raha liigutamine on mugav, kiire ja raha ei kao ära," lisas ta.

"Pangandussektor on viie ja kümne aasta pärast hoopis teistsugune kui ta on täna. Lõputuna tundunud kasvamise aeg on möödas ja nüüd on käes aeg, kus turule tekib palju uusi ja alternatiivseid tegijaid," leidis ta.

Kokkuvõttes muutub tarbijal elu Neivelti kinnitusel nende muutuste läbi mugavamaks ja kindlasti ka odavamaks. "Arvan, et kui me vaatame ainult pisikest Eesti turgu, siis oleks mõistlik, kui mõne aasta pärast oleks tarbijate kokkuhoid vähemalt 200 miljonit ehk 1% SKT-st aastas. Pigem võiks see suurem olla," tõdeb Neivelt.

Aga selleks peaks Neivelti sõnul ka inimesed oma käitumist muutma ja oma vanadest harjumustest üle olema. "Vanas kinni olemine ei aita muutusi teha ja süsteemi efektiivsemaks muuta," märgib ta.