Seejuures vaesemate inimeste sissetulekute tõusu eest peaks võitlemine eelkõige ärimehed, sest nii jääb rohkem töökäsi Eestisse ja on ka enam tarbijaid, vahendas ERR uudisteportaal.Neivelt tegi ettepaneku tõsta vaesusega võitlemiseks tulumaksuvaba miinimum Eestis enam kui kahekordseks ehk 320 eurole. Ta juhtis tähelepanu, et Eestis on huvitav olukord, kus riik võtab tulumaksu ka nendelt reeglina kehvas seisus inimestelt, kes teenivad kuus vähem kui miinimumpalk ehk 320 eurot, ja küsis, kas see on eetiline. Tulumaksuvaba miinimum on 144 eurot kuus.

Neivelt arvutas, et kui miinimumpalk samale tasemele jätta, läheks tulumaksuvaba miinimumi 320 eurole tõstmine maksma 200 miljonit eurot aastas. Et enamik sellest rahast kulutataks-tarbitaks ära Eestis, tuleks veerand sellest käibemaksu ja aktsiisimaksude kaudu riigile tagasi ning tegelik auk oleks 150 miljonit eurot.

Viimase tasandamiseks pakkus Neivelt võimalustena tulumaksu tõstmist, ettevõtete tulumaksu taastamist ja varandusmaksu kehtestamist. Neivelt arvutas ka, et miinimumide ühtlustamise tulemusena jääks igale miinimumpalga teenijale aastas kätte senisest 440 eurot rohkem. "See juba midagi on," hindas ta.

"Kui me vaatame madalapalgalisi töötajaid, siis peamiselt nemad lahkuvad Eestist. Kui vaatame ettevõtjate peale, siis ega ettevõtjad lähe ära," kõneles Neivelt. "Kui põhjalikult järele mõelda, siis peaks palkade tõstmisest - et vaeste sissetulekud tõuseksid -, olema kõige rohkem huvitatud ettevõtjad ja neid esindavad parteid," rääkis ta.

"Kui inimesel on Kesk- või Lõuna-Eestis vallakeskuses korter, vaatab ta, et siin on väike palk, läheb Soome-Austraaliasse, ei kaota ta mitte midagi. See korter maksab paart tuhat eurot," arutles Neivelt. "Aga kui ettevõttel ei ole siin enam töötajaid-tarbijaid, siis nende ettevõtted ei maksa enam mitte midagi," ütles ta.

"Kõige rohkem peaks see, et elatustase kasvab, huvitama ettevõtjaid. Nemad peaks minema valitsusse ja ütlema, et tõstke miinimumpalka."