Eestit tabanud loodusõnnetuse järgselt kindlustusseltside poole pöördunud kindlustusvõtjad leiavad end väga erinevas olukorras. See sõltub sellest, millise seltsiga on kindlustusleping sõlmitud.

Võlaõigusseaduse järgi on kindlustusjuhtum eelnevalt kokkulepitud sündmus, mille toimumise korral peab kindlustus-andja täitma oma lepingust tuleneva täitmise kohustuse.

Kindlustuslepingus lepivad kindlustusandja ja kindlustusvõtja kokku sündmuste osas, mille toimumise korral kindlustusandja hüvitab kindlustusvõtjale tekkinud kahju.

Dikteerija roll

Selline kokkulepe tuleneb reeglina kindlustusandja välja töötatud lepingu tüüptingimustest, mille sisu kindlustusvõtja üldjuhul ei saa mõjutada. Teisisõnu, lepingupooled ei ole seda eraldi läbi rääkinud.

Kindlustuslepingute eraldi osaks olevates tüüptingimustes on kindlustusandja välja töötanud kriteeriumid sündmuste osas, mille esinemise korral on ta nõus hüvitama kindlustusvõtjale tekkinud kahju. Kindlustuslepingute sõlmimisel on jõupositsioonil kindlustusandja, kes dikteerib tingimused, millest lähtuvalt ta on nõus lepingut sõlmima. Kindlustuslepingut on võimalik sõlmida ka tüüptingimustest erinevatel tingimustel, kuid seda eraldi kokkuleppel ja oluliselt suurema kindlustusmaksega.

AS If Eesti Kindlustuse kodukindlustuse üldtingimuste kohaselt hüvitatakse kindlustusvõtjale tekkinud kahju vaid konkreetse loodusõnnetuse korral, milleks on torm (selle all mõistetakse tuult tugevusega vähemalt 21 meetrit sekundis) ja rahe.

If Kindlustuse kodukindlustuse üldtingimused ütlevad, et kindlustusjuhtumiks loodusõnnetuse tagajärjel ei loeta kahju tekkimist näiteks vee (vihma, rahe, pinnavee, heitvee) sissetungimise tõttu kanalisatsioonisüsteemi kaudu või läbi katuse, seinte, põranda või muude konstruktsioonide, välja arvatud juhul, kui vee sissetungimist võimaldavad avad hoone konstruktsioonidesse tekkisid tormi või rahe tagajärjel, mille vastu kindlustusobjekt oli kindlustatud.

ERGO Kindlustuse kodukindlustuse üldtingimuste kohaselt loetakse kindlustusjuhtumiks kindlustusobjektile tekkinud kahjud ja sellega seotud kulutused, mis olid põhjustatud tormist või pikaajalistest vihmasadudest tingitud põhjavee tõusust või looduslikust üleujutusest ja selle tagajärjel kanalisatsioonisüsteemi kaudu sissetunginud veest või reoveest.

Seesam kindlustuse koduvarakindlustuse tingimuste kohaselt hüvitatakse kahju, mille on tekitanud torm. Tormi all mõistetakse ilmastikunähtust, millega kaasneb tuul kiirusega vähemalt 18 meetrit sekundis kindlustuskohale lähima meteoroloogiapunkti andmete kohaselt. Veepinna tõusust tekkinud kahjud hüvitatakse vaid juhul, kui veepinna tõusu põhjustas kindlustuskohas aset leidnud torm.

Kõrgem maksumus

Sellest võrdlusest nähtuvalt on lepingutes sisalduvad tingimused üksteisest oluliselt erinevad. Sestap tuleb kindlustusvõtjal teha endale selgeks, milliste juhtumite/õnnetuste vastu ta endale kindlustuskaitset saab. Lepinguvabaduse põhimõttest tulenevalt on kindlustusvõtjal võimalik teha kindlustusandjale ettepanek lisada teatud täiendavad juhtumid hüvitatavate kindlustusjuhtumite loetellu. Sellise ettepaneku tegemisel tuleb kindlasti arvestada tüüpkodukindlustuspaketist kõrgema maksumusega.