Inimesed kaebavad tarbijakaitsele laenude ja liisingute pärast

Oktoobrikuu statistika põhjal on tarbijate jaoks endiselt mureallikateks ehitus- ja meelelahutusteenused, internetikaubandus ning tehnikakaubad. Jätkuvalt on probleeme ka finantsteenustega, mille osas kurdetakse erinevate laenude, liisingute või muude finantskohustuste üle.

Tarbijakaitseametile esitati oktoobris 195 avaldust, millest 94 hõlmas kaubandust ning 98 erinevaid teenuseid. Ametile laekunud 497 järelepäringut agunesid oktoobris järgmiselt — 143 kaubanduse, 196 teenuste ning ülejäänud muu (sh toidukaubad, reklaam, müügiedendus, hinnateave) kohta, teatas amet.

Rohkem kaevati ja päriti ka sel kuul internetikaubanduse, meelelahutusteenuste ning turismiteenuste kohta. Toodete osas on esirinnas kodutehnika, arvutid, jalatsi ning tekstiilitooted. Kui septembris oli suurenenud lastehooldustoodete (vankrid, kärud jms) peale esitatud kaebuste ja järelepärimiste arv, siis oktoobris oli nimetatud tootegrupi kohta vaid üks kaebus ning kolm järelepäringut.

Ameti info ja nõustamistelefonile 6 201 707 helistati 1290 korral , neist 625 telefonikõnet puudutas tööstuskaupasid, 449 teenuseid, 16 toidukaupasid ning 26 reklaami. Kasvanud on probleemide arv seoses erinevate teenustega — eelmisel kuul helistati infotelefonile nendega seoses 343 korral. Levinumad teemad, mille kohta oktoobris küsiti, olid ehitusteenused ning kaugmüük (internetikaubandus, koduuksemüük jms).

Tarbijakaitseamet koostas oktoobris kaubandus- ja teenindusettevõtetele 559 kontrollakti. Kontrollimise põhjal tehti kuus ettekirjutust ning 122 väärteootsust kogusummas 83 300 krooni.

Oktoobrikuus avastas tarbijakaitseamet Säästumarketi iganädalastest reklaamlehtedest ridamisi rikkumisi — näiteks oli 1,5-liitrise joogi ühikuhind määratud kilogrammidest. Kilogrammidesse olid pandud ka kaheksarullised tualettpaberipakid (õige oleks tükihind), samuti ka mähkmed.

Teatud toodetele on ühikuhinna märkimine kohustuslik, kuna see aitab tarbijal toodete hindades orienteeruda ning leida endale sobiliku hinnaga kaup.

Tarbijakaitseameti peadirektor Andres Sooniste sõnul ei ole ühikuhindade avaldamisest kasu, kui seda on tehtud valesti. “Erinevatel sooduspakkumistel on hea silma peal hoida reklaamlehtede kaudu, mida teatud poeketid järjepidevalt väljastavad. Paraku ei pruugi tarbijad täit ja tõest infot toodete hindade kohta saada, kuna viimased pole nõuetekohaselt esitatud — ühikuhind on valesti esitatud või puudub sootuks”.