Inimesed peaks huvituma, et nende raha pankades muudaks maailma paremaks

Raha ei ole hea ega halb, kuid oluline on mida sellega tehakse, ütleb Sotsiaalse Panganduse Instituudi juht Euroopas, pikaaegne Saksamaa GLS panga juht Julian Kühn.

Juuni lõpus viibisite Eestis koos sajakonna kolleegiga Euroopa eri paigust, kõik te esindate Eestis veel tundmatut pangandusvaldkonda, mida kutsutakse küll sotsiaalseks, küll eetiliseks, küll öko, küll vastutustundeliseks, küll keskkonnasäästlikuks panganduseks. Mille poolet need pangad erinevad tavalistest? Kas laenuintressid on madalamad ?

Intressid on sotsiaal-eetilistel pankadel eri riikides mõistagi erinevad, kuid need ei erine riigi keskmistest. Seda nii hoiustajatele kui laenajatele. Meie erisus seisneb selles, et iga hoiustaja saab ise valida, kuhu valdkonda tema raha läheb. Kas keskkonna rajatistesse, meditsiini, haridusesse. Ja sellega teadmine ei piirdu: iga hoiustaja saab internetis ise jälgida, kuhu projekti ta on panustanud, kuidas sellel projektil või objektil läheb. See annab hoiustajale võimaluse oma teadmiste ja pakutavate projektide piires mitte vaid passiivseid intresse oodata, vaid ka maailma enda ümber paremaks muuta.

Kuid intressidega on ka nii, et vahel on meie projektid madalama tootlusega seetõttu, et selles valdkonnas ei tuleks kõrgema protsendiga laenamine kõne alla. Sellisel juhul saavad taas investorid ja hoiustajad ise valida, kuivõrd see projekt on neile oluline emotsionaalselt ja kas nad on pakutava intressiga nõus.

Kas seda kõike saab sõnastada ühte lausesse?
Sa saad oma unistuste maailma oma rahaga ise reaalseks muuta.
Kui usaldusväärsed on Euroopas ja maailmas sotsiaal-eetilised pangad, mida esindab teie instituut?
Enamus meie liikmeid omavad pangalitsentse eri riikides, kuid on ka mõistagi alles alustavaid ja väikeseid.

On huvitav, et teie pangandussektor näitab kiiret kasvu ajal, mil Euroopas vähesed valdkonnad kasvavad. Mis on selle kasvu taga?
Jah, viimastel aastatel oleme kasvanud 20-30 % aastas, täna ulatub meie sektori pangandusettevõtete summaarne bilansimaht enam kui 100 miljardi euroni. Siin pole tegu pakutavate intressidega, pigem läbipaistvusega raha edasi investeerimisel. Eriti suurt kasvuhüpet nägime pärast finantskriisi. Üha rohkem on neid inimesi, kel pole ükskõik, kas nende raha reinvesteeritakse läbipaistmatutesse võlakirjadesse või näevad nad reaalselt, kuidas selle eest ehitatakse koole.

Kui palju on teil hoiustajaid?

Saksamaal on neli suuremat eetilist panka. Suurim on GLS ligi 200 000 hoiustajaga. Kõik neli kokku on umbes pool miljonit inimest.

Kuidas vastaksite neile kriitikutele, kes väidavad, justkui on eetiline ja vastutustundlik filosoofia vaid kattevari emotsionaalsemate inimeste püüdmiseks, reaalselt aga ei erine teie pangad oluliselt tavapankadest?

Aga las siis kriitikud tulevad meie kodulehele, näiteks Saksmaa suurima GLS panga, või Taani Merkuri või Hollandi Triodos Bank panga lehele ja võrdlevad neid lehti tavapankadega. Kui nad ei näe seal seda läbipaistvust, millest rääkisin, siis võtan sõnad tagasi!

Kui sotsiaal-eetiline pangandus on tõesti nii vastutustundlik, läbipaistev ja hoiustajatele meeldiv, siis miks on endiselt tegu nišipangandusega? Miks ei võta suured pangad teilt õppust?

Esiteks ei ole meil konservatiivsete asutustena võimalik kasvada üle 20-30% aastas, sest see viiks tõenäoliselt kriisini. Saksamaa üks eetilistest pankadest, Ökopank, kes kasvas mingi hetk kiiremini, elas selle faasi ka läbi.

Teiseks on probleem ka selles, et meist teatakse vähe: viimane uuring Saksamaal kinnitas, et meie pankadest oli teadlik ligi 25% inimestest, omakorda veerand teadlikest inimestest kinnitas, et nad oleksid valmis oma hoiused meile üle tooma. Mis puudutab teiste pankade järele tulemisse ja trendi muutumist nn mainstream’iks, siis see juba vaikselt toimub. Näiteks Saksamaal on kirikupangad hakanud meie eeskujul samuti kohaliku elu projektidesse investeerima, suured nagu Deutsche Bank, neil on loodud eraldi nn eetilised fondid inimestele, kes soovivad raha investeerida väärtustepõhiselt. Jah, täna on meie osakaal Saksamaal kuni 5%, kuid Hollandis ja Šveitsis on see märksa kõrgem. Siiski, ma arvan, et kulub veel kuni 50 aastat, et kogu maailma pangandus väärtusepõhiseks muutuks.

Kas ma saan õigesti aru, et mingis mõttes on teie laenuprojektid riskantsemad tavapanganduse omadest?

Ei, vastupidi! Meie laenusaajad on üldiselt inimesed, kellest paljud on ka meiega ise pikemaajaliselt seotud, meile tuttavad. Me annamegi raha ennekõike inimestele, mitte projektidele. Nemad teavad, mida teevad ja meie teame ja usaldame. See vähendab riske.

Ma ikkagi ei saa aru, miks erinevad teie valdkonna pangad end nii erinevalt nimetavad, kas mitte see, et osad, on öko, teised eetilised, sotsiaalsed, antroposoofilised, jne, ei ole ka teie väärtustepõhise panganduse vähese tuntuse põhjuseks?

Jah, võib ka nii olla. Samas on see olnud teadlik areng, kus me oleme püüdnud kaugeneda veidi laialivalguvast jätkusuutlikkuse terminist ja pigem rääkida erinevate sõnade kasutamisega oma lugu detailsemalt lahti.

Kuidas ikkagi inimesed teid leiavad ja oma hoiused ühel päeval teile juurde üle toovad? Kas on meeles mõni lugu?

Eks neid lugusid on paju. Näiteks naine, kes töötas juba aastaid arstina haiglas, kui ta kuulis, et GLS pank on aidanud haiglat finantseerida. See tekitas temas huvi ja pärast nn taustakontrolli otsustas, et miks mitte ka oma rahalised säästud samasse panka viia. Kui laiemalt rääkida, siis meie panga hoiustajad on väga uhked oma panuse üle, nad käivad aktiivselt üldkoosolekutel, tahavad, et nende ja panga vahel oleks elav suhe.

Kuidas te ise eetilise panganduse juurde sattusite?

Ma olin õppinud pangandust ja kuulsin 70-ndatel just alustanud GLS pangast. Seni olin nagu paljud teisedki arvamusel, et on olemas „pahad“ ja „head“ ehk need, kes teevad raha ja need, kes edendavad kunsti, haridust, jms. GLS pank tõi uudse arusaamise, et raha pole hea ega halb, kuid oluline on, mida sellega tehakse. Ja et võib ka olla hea pangandus.
Kui kaheksakümnendatel toimus Tsernobõlis avarii ja selgus, et meie rahaga just selliseid tuumarajatisi finantseeritakse, soovisid paljud oma rahad neist suurpankadest ära tuua. Tollal hakkasime esimeste seas pakkuma võimalust tuuleenergeetikasse investeerimiseks.

Kas ja mis põhjustel hoiustajad teie juurest lahkuvad?

Eks lahkujaid tuleb ka ette, kuid neid on väga vähe. Tavaliselt on põhjuseks mõni väärtustepõhine konflikt: inimesele pole meeldinud mõni investeerimisotsus, mida pank on langetanud. Aga rõhutan, et need juhtumid on väga-väga harvad.

Kas Eesti leidsite mõttekaaslasi, keda aidata?

Mu oleks väga hea meel, kui saame aidata Hea Koostöö HLÜ-d. Ja nagu selgus meie viiepäevase seminari käigus, on teil veel teisigi juba tegutsevaid ettevõtteid, kes soovivad samuti oma tegevuse eetiliste pankade väärtuste järgi ümber korraldada.

• Sotsiaalse Pangandus Instituut – edendab läbi hariduse andmise ja uuringute rahanduse ja panganduse sellist kontseptsiooni, mis on suunatud sellele, et tunnetada ja vastutada nii inimeste kui planeedi tervikliku arengu eest.