Inimeste kulutused on suurimad kuu alguses
Kümnenda kuupäeva paiku söövad aga krediit- või järelmaksukaartide võlad inimeste rahakoti tühjaks ja müük soikub.
“Selline teadmine pärineb tarbijauuringutest ja klientide toodete müügistatistikast. 10-aastase reklaamipraktika käigus jõuab ju väga mitu sellist dokumenti läbi lugeda,” ütles reklaamibüroo Rakett esindaja Asko Künnap.
Tihe müük
Tema sõnul toimub valdkonnast olenemata stabiilne ja tihe müük esimesest kümnenda kuupäevani – siis kui laekuvad palgad. Kümnenda kuupäeva paiku sööb krediit- või järelmaksukaardi võlg (lisaks kodu-, õppe- ja autolaenule) rahakoti tühjaks ja müük soikub. “Numbrid leiduvad uuringutes, mis on seotud konkreetsete toodete ja tootjatega. Minul pole õigust neid levitada,” ütles Künnap.
Ta lisas, et pilt, mis avaneb ülejäänud kuu jooksul, on veelgi kurvem. “Igapäevaste toiduainete kuu müügikõverad näitavad sama trendi. Ja seda isegi esmaste letikaupade puhul nagu leib ja piimatooted, karastusjookidest rääkimata.”
Lõbus kuu algus
Hollywoodi klubi haldava meelelahutusfirma BDG juht Peeter Rebane tõdes samuti, et kuu alguses, kuhu jääb enamik palgapäevi, kulutavad inimesed märgatavalt rohkem kui kuu teisel poolel. “Tundub tõesti nii, et kuu alguses on inimestel rohkem raha käes. Kuu lõpus aga vaadatakse rohkem seda, kuidas oma jooksvate kulutustega toime tulla.”
Rebane ei osanud täpselt öelda, palju erinevad BDG ettevõtmiste osas kuu alguse ning lõpu käibed, küll aga tõdes ta, et erinevus ulatub kuni mitmekümne protsendini.
Ka A-Selveri ostudirektor Iivi Saar ütles, et kaupluseketi käive kuu alguses ja kuu lõpus võib erineda olenevalt kuust 8–12 protsenti. “Väljaspool Tallinna asuvates kauplustes võib see vahe olla natuke suurem,” märkis Saar. Ka võib tema sõnul erinevus käibenumbrite osas silma hakata just tehnikakaupade kauplustes.
Reklaamibüroo Rakett tuli detsembris välja kampaaniaga “Võidab see, kel on surres kõige rohkem asju”, mille eesmärk on kutsuda üles inimesi mõtlema ning targalt tarbima.
TNS Emori sügisel läbi viidud Eesti perede finantskäitumise uuring kinnitab, et eestimaalased võtavad üha enam suuremahulisi ja pikaajalisi laene.
Kokku omab erinevas suuruses laenu-, liisingu-, järelmaksu- või krediitkaardikohustusi 35% Eesti peredest. Lähema aasta jooksul planeerib krediidivõimalusi kasutada 24% peredest. Uuringu kohaselt omab praegu eluasemega seotud laene 13% ning tarbimislaene ja järelmakse 17% Eesti peredest.
Tarbijad kardavad hinnatõusu
Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing ütles, et instituut tarbijate kulutuste struktuuri kuu lõikes ei hinda, küll aga hakkab silma tarbijate ebakindlus 2004. aasta suhtes, mis on seotud eeskätt Eesti astumisega Euroopa Liitu.
"See on suuresti tingitud ebamäärasest hinnatõusu hirmust," selgitas Josing. Tema sõnul näitas tarbijate seas detsembris läbi viidud küsitlus, et tarbijate endi kartuste kohaselt kallinevad hinnad sel aastal 17,8 protsenti. "Eks sellele kartusele on natuke kaasa aidanud ka ajakirjandus," lausus Josing. Läinud aasta mais, kui konjunktuuriinstituut säärast küsitlust läbi viima hakkas, kartsid tarbijad 12,2 protsendi suurust hinnakasvu. Samas pole hinnatõusu kartuses inimeste säästmine kasvanud.
Raigo Neudorf
