Inimeste võlakoormus on hüppeliselt kasvanud

Erasektori võlakoormus on kasvanud aastaga kolm miljardit krooni Eraisikud on head laenude tagastajad

Erasektori võlakoormus kasvab viimasel ajal kiires tempos, mis analüütikute sõnul on Eestis loomulik nähtus. Samas peaksid inimesed asjatundjate hinnangul eriti hoolikalt hindama oma maksevõimet mitmesuguste tarbimislaenude võtmisel.

Pelgalt eraisikute laenukoormus kommertspankadele on viimase aasta jooksul suurenenud enam kui kolme miljardi krooni võrra – 7,8 miljardilt kroonilt 10,9 miljardi kroonini juuli lõpu seisuga. Analüütikute hinnangul pole hoolimata võlakoormuse kasvust erasektoris vähemalt esialgu suurenenud probleemsete võlglaste hulk.

Sampo Panga finantsturgude analüütik Rasmus Pikkani sõnul peaksid inimesed laenutoodete võtmisel arvestama sellega, et praegu pankade pakutavad intressid on suhteliselt madalal tasemel, kuhu nad siiski jääda ei pruugi. Kui intressimäärad kerkivad, kandub see edasi iga inimese eelarvesse. Pikkani sõnul on pankade pakutavate soodsate laenutingimuste juures tihtipeale raske säilitada külma pead. Eriti juhul, kui tarbijate sissetulekud suurenevad.

##Inimesed peaks eriti konservatiivselt hindama oma maksevõimet tarbimislaenude puhul. Ühispanga eralaenude arendusjuht Triin Messimas tõi näitena elamuasemelaenu, mis on pigem investeering suhteliselt stabiilse väärtusega varasse ning seetõttu ka väiksema võimaliku riskiallikana võimaliku maksejõuetuse puhul.

“Eesti eraisikute laenusuhe riigi SKP-sse oli 2001. aastal 12 protsenti, samal ajal kui USA-s ning Jaapanis oli see 74 ning Euroopas 48 protsenti,” lausus Eesti Panga avalike suhete nõunik Janno Toots.

Toots märkis, et meil on võrreldes muu maailmaga veel pikk samm astuda. “Kuigi erasektori laenude kasv on suur, ei saa olukorda käsitleda siiski negatiivsena,” lisas ta “Mõne aasta eest olid laenutooted paljudele inimestele luksuskaup. Nüüd on olukord teine.”

Tootsi hinnangul ei tohiks inimesed laenutoodete võtmisel lähtuda laenu maksimumpiirist ning majapidamises peaks hoolikalt jälgima oma sissetulekuid ning kohustusi.

Hansapank Eesti meediasuhete juht Kristiina Tamberg ütles, et juhtumid, kus eraisikust laenuvõtja laenu tagasimaksmisel tõsistesse raskustesse jääb, on üsna erakordsed.

“Alati püütakse kliendi ja panga vahel sel juhul asjale lahendus leida,” lausus Tamberg.

Seda, et viimasel ajal probleemid eraisikutest laenuvõtjate puhul sagenenud oleksid, Tamberg ei kinnitanud.

Sampo Panga makromajandusanalüütiku Anne Karik-Uustalu sõnul võib eeldada, et kuna euromajandus kasvab kiiresti, on alust väita, et ka Eesti suudab kasvatada oma majandust järgmisel aastal kiiremini kui sel aastal.

“Kiirenev majanduskasv tähendaks ka eraisikute laenukoormuse püsimist SKP suhtes suurel määral samal tasemel lähitulevikus,” lausus Karik-Uustalu.