Inkasso pitsitab raamatuvõlglasi
Õnneks leidis noormees enda kätte jäänud raamatud üles ja pääses raamatukogule nende kümnekordsest väljamaksmisest – vastasel juhul oleks tema rahakotti kergendatud veel 2600 krooni võrra.
Raamatukogud aga rõõmustavad, sest päevavalgele ilmuvad raamatud, mille tagasisaamise lootus näis olevat juba kustunud.
Tallinna keskraamatukogu teenindusdirektor Triinu Seppam märgib, et raamatuid on tagasi saadetud isegi välismaalt. Hiljuti saabus neile mahukas ümbrik nelja teavikuga Itaaliast ning need raamatud olid laenatud juba 2000. aastal.
Tulus tegevus
Võrumaa keskraamatukogu direktor Inga Kuljus koostab uut võlglaste nimekirja, sest eelmised 15 inimest tõid inkassofirma abiga kiiresti raamatud tagasi või maksid need kümnekordselt kinni. “See oli tõesti tulus ja järgmine nimekiri tuleb kindlasti pikem,” kinnitab Kuljus.
Kui praegu on Tallinna keskraamatukogu andnud inkassofirmasse aastate 2000–2005 võlgnikud ja mullused hilinejad on seni pääsenud terve nahaga, siis praegu on kaalumisel ka nende käsilevõtmine. “Oleme arutanud inkassofirma kasutamise regulaarseks muutmist, et tagada raamatute tulemuslik kättesaamine,” ütles Seppam. Ta lisas, et väga sageli jäävad lugejate kätte just raamatud, mida on vähe ja mille järele on suur nõudlus. Sageli pole tagastamata raamatut enam võimalikki uuesti kogusse osta.
Kindlasti pole inkassofirmasse pöördumine esmane abinõu, mida raamatukogud võlglastega rakendavad.
Praeguse seisuga on Tallinna keskraamatukogul 4500 võlglast ja kui arvestada, et keskmiselt on igaühe käes kolm raamatut, on kogust puudu ligi 15 000 raamatut. Lugejaid oli raamatukogul 2006. aasta seisuga 82 000.
Võru keskraamatukogul on 7800 lugejat ning ligi 600 on neid, kes pole raamatuid õigeks ajaks tagasi viinud. Sinna kuuluvad muidugi ka need, kel on tähtajast üle läinud mõni päev.
Julianus Inkasso juhatuse liige Tarvo Rahumägi hindab tööd võlglastega oma vaatevinklist samuti tulemuslikuks. “Asjad saavad kohtuväliselt korda keskmiselt ligi 70%-ga nii summaliselt kui ka tükiliselt,” sõnas Rahumägi. “Tegemist ei ole ju ostu-müügitehingutest tulenevate võlgadega ehk küsimus ei ole suutlikkuses oma kohustust täita ning kõik võlgnikud on võimelised asja lahendama.”
Rahumägi lisab, et kellega ei saa asja kohtuväliselt lahendatud, nendega võetakse ette kohtutee. 1. maist on raamatukogudel õigus kasutada ka kohtutäiturite abi.
Eelmärgitud raamatukogude kõrval kasutavad inkassofirmade abi ka Kohtla-Järve, Jõhvi ja Viljandi raamatukogud.
Meeldetuletused aitavad
•• Paar päeva enne tähtaja kukkumist saab lugeja oma meiliaadressile (juhul, kui tal see on) meeldetuletuskirja.
•• Kui lugeja pole tähtaja möödumisel raamatukogusse tõtanud, püüavad töötajad teda kätte saada kas telefonitsi või ka postiga kirju saates.
•• Enamik raamatukogusid kasseerib üle tähtaja läinud päevade eest ka viivist. Võru keskraamatukogu näiteks küsib iga hilinenud päeva eest ühe krooni, Tallinna keskraamatukogu aga igalt trükiselt kümme senti päevas.
•• Lisaks püüavad raamatukogud meelitada hilinejaid raamatukogusse viivisevabade päevadega, olgu siis summa tiksunud kui suureks tahes.
•• Rapla, Võru jm keskraamatukogud on teinud viivisevabaks iga kuu esimese tööpäeva, samuti paar nädalat jõulude paiku.
•• Tallinna keskraamatukogus viivisevaba aega pole, sest Seppami sõnul kasutati kord aastas olevat perioodi kurjasti ära ja hoiti raamatuid pikalt enda käes, teades, et aasta lõpus saab need tasuta tagastada.
