Inspektsioon: negatiivse euribori võib nulliks määrata ainult siis, kui leping seda lubab


Andre Nõmm.
Andre Nõmm.Foto: Andres Putting

See, kas pank saab ühepoolselt määrata negatiivse euribori nulliks sõltub finantsinspektsiooni hinnangul otseselt vastavast konkreetsest lepingust või krediidiasutuse tüüptingimustest.

„Panga käitumise korrektsus sõltub siin sellest, kas täidetakse kliendiga sõlmitud lepingut või mitte. Iga laenuleping on unikaalne, mistõttu sõltuvad intressi arvutamise alused konkreetses lepingus sätestatust või ka krediidiasutuse tüüptingimustest,“ vastas Nõmm Ärilehe küsimusele, kas pangal on õigus miinusesse langenud euribori väärtuseks määrata null.

Nõmm rõhutas, et igal juhul on seadus ja leping lepingupooltele täitmiseks, sealhulgas selles sisalduvad intressi arvutamise kokkulepped.

„Lepingu muutmine saab toimuda kas poolte kokkuleppel või kui see on võimalik, krediidiasutuse tüüptingimuste muutmise kaudu.  Seega küsimus taandub konkreetse krediidiasutuse ja konkreetse kliendi vahel sõlmitud lepingu hindamisele,“ lisas Nõmm.

Samuti ka see, kas krediidiasutus saab ühepoolselt määrata negatiivse euribori nulliks, sõltub Nõmme sõnul otseselt vastavast konkreetsest lepingust või krediidiasutuse tüüptingimustest. „Kui leping seda lubab, on käitumine lepingukohane, see tähendab krediidiasutuse poolt korrektne. Kui leping seda üheselt ja konkreetselt ei käsitle, peab pank olema suuteline näitama, et millisele õiguslikule alusele ta sellisel juhul vastava otsuse tegemisel tugineb.“

Seotud lood:

Nõmm leiab, et kui selline õiguslik alus puudub, siis võib krediidiasutuse poolt ühepoolne negatiivse euribori nulliks lugemine osutuda ka õigusvastaseks.

Küsimusele, kuidas krediidiasutus peaks tekkinud negatiivse euribori tingimustes käituma, vastas Nõmm üheselt - iga kliendiga sõlmitud lepingut tuleb krediidiasutusel täita. „Teisisõnu, selles küsimuses on kaks lepingu osapoolt ja tegemist on võlaõigusliku küsimusega, kus mõlemad on võtnud teatud kohustused, mis on täitmiseks,“ selgitas ta.

Ärilehe küsimused inspektsioonile olid ajendatud hiljuti Äripäevas ilmununud loost, mis kajastas juhtumit, kus SEB pank tõlgendas laenulepingut enda kasuks ehk arvestades miinusesse kukkunud ühe kuu Euribori väärtuseks laenulepingus nulli.

Seda hoolimata sellest, et kokku oli lepitud selles, et laenuintressi arvestatakse valemi järgi ühe kuu Euribor, millele liidetakse juurde panga marginaal. Pank arvestas aga negatiivse Euribori väärtuseks hoopis null. Oma arvutuskäigu tegi pank ümber pärast finantsinspektsiooni sekkumist.