Finantsinspektsiooni juht Kilvar Kessler ütles pressikonverentsil, et Versobanki kaudu läbi viidud konkreetsete üksikute rahapesu juhtumite kommenteerimine ei kuulu Finantsinspektsiooni pädevusse. "Me ei proovi kriminaalmenetluse tõde välja selgitada, vaid tegeleme riskide juhtimisega." PPA pressiesindaja Olja Kivistik teatas napilt, et politseil pole praegu ühtegi käimasolevat menetlust, mis puudutaks Versobanki.

Hüvitised makstakse välja läbi SEB ja Swedbanki

SEB ja Swedbank on nõus maksma Versobanki hoiustajatele välja hüvitised, kui Tagatisfond on vastavad protseduurid läbi viinud. "Rõhutan, et Versobanki hoiustajad ei pöörduks enne seda agentpankade poole," ütles Tagatisfondi juhataja Riin Heinaste.

Hoiustajaid hakatakse teenindama kuue pangakontori kaudu, vastav informatsioon on leitav Finantsinspektsiooni ja Tagatisfondi veebilehtedelt. Hoiused püütakse välja maksta 17 tööpäeva jooksul alates otsuste tegemisest. Likvideerijad võtavad hoiustajatega ühendust. Hoiustajatele avatakse ka infoliin.

Versobank oli seotud mõlema "Laundromati" skandaaliga

Kessler sõnas, et Versobankis toimunud hoolsuskohustuse rikkumiste tõttu sai võimalikuks Versobanki klientide osalemine Laundromatides ja kolme Moldova suurpanga kelmuse kaasuses.

Kessleri sõnul saadab Finantsinspektsioon otsusega signaali, et Eesti ei ole riik, kus saaks tegeleda rahapesuga. Tema sõnul on Versobank niivõrd väike pank, et süsteemset riski tema sulgemisest ei teki.

Vaata järgi tänast Finantsinpektsiooni ja Eesti Panga pressikonverentsi:

Harju maakohus määrab likvideerijad

Harju maakohtu määrusega määratakse pangale likvideerijad, kelleks on kolm juriidilise kõrgharidusega inimest, kes asuvad täitma sisuliselt panga juhatuse ülesandeid. Nad võtavad üle panga juhtimise, fikseerivad selle vara, võtavad ühendust panga klientidega ning asuvad rahuldama võlausaldajate õigustatud nõudeid. Panga hoiused on tagatud 100 000 euro ulatuses, nagu kõik Euroopa pankade hoiused, seda ületavaid nõudeid käsitletakse likvideerimismenetluses.

Homme hommikul koguneb Tagatisfondi nõukogu, kes otsustab hoiuste hüvitamise tingimused - sellest antakse ka koheselt pressiteate vahendusel teada.

Tänasest on Versobanki tegevus peatatud

Finantsinspektsiooni 26. märtsi 2018 otsuse kohaselt on kõik Versobank ASi tehingud ja toimingud, samuti väljamaksed hoiustajatele ja teistele kreeditoridele koheselt peatatud.

Lisaks tunnistas Finantsinspektsiooni juhatus kehtetuks Versobank ASi tunnuskoodi, teavitas Tagatisfondi panga tegevusloa kehtetuks tunnistamisest ning esitas kohtule avalduse panga sundlõpetamise ja likvideerija määramise kohta.

Finantsinspektsioon tuvastas aastatel 2015 - 2017 läbi viidud korduvates kontrollides, et Versobank AS rikub seadusest tulenevaid nõudeid rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise valdkonnas, samuti nõudeid teenuste osutamiseks Euroopa Liidu teistes liikmesriikides.

Rikkumised olid süsteemsed ja pikaaegsed ning pank ei likvideerinud neid täies ulatuses ka peale Finantsinspektsiooni sekkumist. Tulenevalt sellest, et Versobank AS ei likvideerinud seadusvastast olukorda pikka aega, eiras õigeaegselt Finantsinspektsiooni kohapealsete kontrollide käigus tuvastatud asjaolusid ning jättis järelevalve ettekirjutuse osaliselt täitmata, algatas Finantsinspektsioon Versobank ASi tegevusloa kehtetuks tunnistamise menetluse.

Keskpangale esitati taotlus panga sulgemiseks juba veebruari alguses

Finantsinspektsioon esitas Euroopa Keskpangale ametliku taotluse Versobank ASi tegevusloa kehtetuks tunnistamiseks 8. veebruaril 2018. Keskpank tegi tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsuse 26. märtsil 2018.

Tegevusloa kehtetuks tunnistamise õiguslikuks aluseks on krediidiasutuste seaduse § 17 lg 1 punktid 2, 5, 12, 14 ja 15.

„Kuivõrd finantsvahendajad on üheks esimeseks ja oluliseks kaitsevalliks rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisel, ei saa me siin rikkumisi tolereerida. Versobank ASi tegevusloa kehtetuks tunnistamine on selge märguanne, et Eesti ei talu seadusrikkumisi rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise valdkonnas," ütles Finantsinspektsiooni juhatuse esimees Kilvar Kessler. Tema kinnitusel on Versobank ASilt tegevusloa võtmine isoleeritud juhtum ning see ei puuduta teisi Eestis tegutsevaid krediidiasutusi.

Mõju finantssüsteemile väike

Eesti finantssüsteemi olukord tervikuna on väga hea, finantsvahendajad on hästi kapitaliseeritud ning tegutsevad kindlatel alustel. „Versobank AS oma 5600 kliendiga, kellest ainult 2000 on Eesti residendid, on siinse turu üks väiksemaid krediidiasutusi ning tema sulgemine ei põhjusta negatiivse mõju edasikandumist Eesti finantssüsteemile. Seetõttu ei algatatud panga suhtes ka saneerimismenetlust. Hoiustajate nõuete rahuldamiseks on Versobank ASil piisavalt varasid," lisas Kessler.

Rahapesuvastaseid reegleid rikkunud Versobanki sulgemisel on väga väike mõju Eesti majandusele ja pangandusele, kuna Versobankil oli marginaalne turuosa ja lõviosa panga hoiustest kuulub mitteresidentidele.

Eesti Panga asepresidendi Madis Müller sõnul pole rahapesuvastaste reeglite pideva rikkumise tõttu suletud Versobank Eestis süsteemselt oluline pank. „Eesti pangandus tervikuna on stabiilne ja tugev. Versobanki sulgemine näitab, et järelevalve Eesti pankades toimib ja Eesti riik ei talu rahapesuvastaste reeglite rikkumisi."

Versobank oli marginaalse turuosaga pank, mis tegeles peamiselt väljaspool Eestit olevate klientide teenindamisega. Versobankis hoiustasid kliendid eelmise aasta lõpu seisuga ligi 253 miljonit eurot, mis moodustab vaid 1,5 protsenti hoiuste mahust Eestis tegutsevates pankades. Versobanki hoiuste mahust kuulub 87% mitteresidentidele.

Ettekirjutusi ignoreeriti

"Versobanki tegevusloa tühistamisele eelnesid Finantsinspektsiooni poolt alates 2015. aastast pangas neli kohapealset kontrolli ja ettekirjutuse tegemine puuduste kõrvaldamiseks. Versobanki sulgemine on sõnum, et rahapesul pole kohta Eesti pankades," märkis Madis Müller, kes on ühtlasi Finantsinspektsiooni nõukogu liige.

Rahapesukahtlused on viimastel aastatel puudutanud ka Eestis ja Lätis tegutsevaid panku. Finantsinspektsioon tuvastas 2014. aastal olulisi puudujääke Danske Banki Eesti filiaali tegevuses ja tegi 2015. aastal ettekirjutuse nende kõrvaldamiseks. Danske selle tegevuse tagajärjel sulges riskantsetele mitteresidentidele suunatud probleemse äriliini. Tänaseks on Danske Bank peakontori tasemel algatanud täiendava sõltumatu uurimise, kus vaadeldakse pangatehinguid perioodil 2007-2015. Hiljuti sattus rahapesukahtluse alla Läti suuruselt kolmas pank ABLV, mille likvideerimine algatati tänavu veebruari lõpus.

Balti riikides on mitteresidentidest ettevõtete ja majapidamiste klientide hoiuseid kõige enam Läti pankades ja kõige vähem Leedus. Läti pankades oli kõrghetkel, 2014. aastal mitteresidentide hoiuste osa 56 protsenti hoiuste kogumahust. 2017. aastaks langes nende osakaal 41 protsendini. Leedus on mitteresidentide pangahoiuste osakaal aga kõigest 2,8 protsenti. Eestis on välismaistest mittefinantssektori ettevõtete ja majapidamiste klientide hoiuste osakaal järjekindlalt alanenud. Kõrghetkel, 2012. aastal oli osakaal 21 protsenti ja 2017. aastaks oli osakaal langenud 8,5 protsendini.