Inspektsioon tunnustab Keskerakonna emissiooni
“Seda, millise finantseerimise mooduse endale mõni ettevõte, erakond või mittetulundusühing valib, sõltub nende enda eelistustest,” ütles Trink.
Tema sõnul pole finantsmajanduslikust aspektist mingit vahet, kas emissiooni taga on firma või erakond – peamine on see, et kõik oleks seaduslik ning investorid omaksid vajalikku infot emitendi kohta.
“Kuna erakondi on palju vähem kui ettevõtteid, pole nende finantseerimise moodused sedavõrd levinud,” lausus Trink.
Finantsinspektsiooni juhi sõnul on maailmas isegi selliseid näiteid, kus füüsiline isik on ennast börsile viinud, mistõttu ei ole erakonna võlakirjaemissioonis kaugeltki midagi erilist. “Küsimus on pigem selles, kui lihtne on mõne erakonna kohta investoritel vajalikke andmeid saada,” märkis Trink.
Tema sõnul pole finantsinspektsioonil põhjust kahelda emissiooni vastavuses nõuetele.
Seda, kui paljud investorid endale Keskerakonna võlakirju soetasid, emissiooni läbi viinud investeerimispanga LHV juht Rain Tamm avalikustanud pole. Samuti ei ole Tamm öelnud investorite nimesid. Küll aga ütles Tamm, et Keskerakonna võlakirjade ostjateks olid firmad. “Füüsilisi isikuid investorite seas polnud,” lausus ta.
Reformierakonna liige Jürgen Ligi leidis, et Keskerakonna võlakirjaemissioon on imelik nähtus, millesarnast pole tema teada kusagil mujal ette võetud.
Ligi hinnangul on hoolimata Keskerakonna eeskujust vähetõenäoline, et mõni teine Eesti erakond võlakirjaemissiooni korraldaks. Ligi märkis, et tõenäoliselt on võlakirjade soetajateks erakonna sponsorid.
“Ma pole sellesse temaatikasse süvenenud. Mul pole mingit aimu, kes võisid Keskerakonna võlakirju osta ja mind see eriti ei huvitagi,” kommenteeris Res Publica liige Olari Taal keskpartei võlakirjaemissiooni. Taal lisas, et kuna emissiooni näol on tegu legaalse instrumendiga erakonda rahastada, ei leia ta selles midagi taunimisväärset. “Ma ütlen veel kord, et ma pole antud teemasse süvenenud, kuid tundub, et erakonna legaalset rahastamist silmas pidades on tehtud suur samm edasi.” Ka Rain Tamm ei osanud öelda, kas erakonna võlakirju ostnud investorite seas võis olla Keskerakonna sponsoreid. “Meie jaoks on tegu tavaliste investoritega,” lausus Tamm.
Keskerakonna võlakirjaemissioon viidi läbi kolmes osas ning selle mahuks oli 10 miljonit krooni. Tegu on kolmeaastase fikseeritud intressimääraga kupongvõlakirjadega. Intressimäära osapooled ei avalikusta.
Saare Finants võlakirju ei ostnud
Keskerakonda valimiste eel 520 000 krooniga toetanud AS-i Saare Finants juht Meelis Põlda (pildil) sõnul ettevõte erakonna võlakirju ei ostnud. “Ei pakutud,” märkis Põlda.
Samas märkis Põlda, et erakondade rahastamist peab läbipaistvamaks muutma.
“Kõigile on selge, et erakondade rahastamise kord on jäänud ajale jalgu. Toetan kindlasti selle läbipaistvamaks muutumist,” märkis ta.
Põlda sõnul ei näe ta midagi halba selles, et erakonnad sarnanevad üha enam ettevõtetega. “Ettevõtted tegutsevad eesmärgi nimel (kasum) ja poliitikud tegutsevad eesmärgi nimel (hääled, võimu teostamine). Ettevõtte juhtkonnad annavad aru omanikele, erakonnad valijatele. Ettevõtlusest on üle võetud ka väga palju turunduskogemust, mis selles halba on? On loogiline, et väikeses ühiskonnas liigub kogemus eriti kiiresti,” selgitas Põlda. EPL
