Inspektsioonid viibutavad SEB suunas näppu: klientide andmeid kogutagu eesmärgiga, mitte tühja

 (23)
Andre Nõmm
Andre NõmmFoto: Andres Putting

Pangad peavad rahapesu ja terrorismi rahastamist tõkestama, aga seda tuleb teha riske hinnates ja mõistlikult.

Eesti Päevaleht kirjutas täna, kuidas SEB pank on alustanud Eesti klientidelt välja nõudma ennustusi oma kontodel tulevikus toimuva kohta. Tahetakse teada keskmisi laekumisi, sularahakäivet, kõiki laekumiste allikaid ja riike, mille vahel raha liigutatakse.

Tagatipuks läheb SEB nii kaugele, et nõuab teadmata pikkusega ettenähtavas tulevikus saadavate päranduste prognoosimist, mis eeldab, et klient ennustab, kes tema lähedastest võiks hakata siit ilmast lahkuma, et ikka SEB saaks oma andmed kätte.

Samas ei ütle pank klientidele ega ole ka nõus seletama, millise perioodi peale klientidelt ennustusi tahetakse, kuidas tuleb nende nõutavad keskmised arvutada.

Pankade rahapesu tõkestamise reeglite elluviimist jälgiva finantsinspektsiooni juhatuse liige Andre Nõmm rääkis SEB-i juhtumit kommenteerides, et pankadel on õigus otsustada, millist infot klientidelt tahetakse, kuid kliente peaks koormama vastavalt nende riskantsusele ja küsimused peavad lõppkokkuvõttes viima eesmärgini.

„Pangad koguvad oma klientide kohta andmeid väga erinevatel põhjustel. Näiteks selleks, et täita neile kehtivaid nõudeid vastutustundliku laenamise, kindlustushuvi väljaselgitamise, investeerimistoote sobivuse või rahapesu tõkestamise vallas. Pank peab lähenema oma klientidele riskipõhiselt, mis tähendab, et riskantsemate klientide kohta kogutav teave on teistsugune kui info, kui see, mida küsitakse mitteriskantsetelt klientidelt,“ seletas finantsinspektsiooni juhtkonna liige.

Seotud lood:

„Iga pank koostab andmete kogumiseks algoritmid ja küsimused ning nende kontrollseosed seejuures ise, võttes arvesse seda, millist teavet nad otsuse tegemiseks vajavad,“ lisas ta.

Tühjad küsimused

Kas konkreetse SEB juhtumi osas on Nõmme sõnul vaja arvestada, et pank otsustab, millist infot klientidelt küsitakse. Ta märkis, et konkreetseid panga süsteeme on raske hinnata üksikute küsimustena ja teadmata kontrollseoste tervikloogikat. „Küll aga saame öelda, et selline teabe kogumine ja töötlemine peab olema eesmärgipärane, need ei saa olla “tühjad” küsimused,“ toonitas ta SEB tulevikuennustustel peatudes.

SEB korraldatava klientide määramata ajaks tehtavate tulevikuprognooside eesmärgipärasuses kahtles ka andmekaitse inspektsioon.

„Üks osa SEB ankeedi küsitavatest andmetest baseerub prognoosidel ning inspektsioonile pole veel selge, kas või kuidas selliste andmete saamine täidab panga eesmärki. Analüüsides küsimustiku ülesehitust ja nende jaotust nö teemaplokkidesse, võib küsida, kas üldse oleks vaja siduda „Arvelduskonto lisaandmete“ (suuresti prognoosid) plokk küsimustiku selle osaga, kus inimesel palutakse täpsustada oma elu-ning töökohaandmeid ja kontakte,“ märkis AKI pressiesindaja Signe Heiberg peale panga küsimustikuga tutvumist.

„Võib-olla paljud inimesed peavad vajalikuks ja tahavad uuendada oma kontaktinfot, aga tehingute prognoosidel baseeruva osa jätaks täitmata, sest alati ei olegi lihtne tehinguid ennustada,“ viitas ta AKI nimel antud kommnetaaris, et SEB-i nõutavatest ennustustest peaks saama kliendid ka loobuda.

Loe SEB huvitavast lähenemisest oma Eesti klientide andmete kogumisele siit.