Inteli Euroopa direktor Jeff Clark: Eesti sobib hästi pilootprojektideks


Eestit väisanud Jeff Clark kohtus siinsete klientide ja ametnikega, näiteks tutvustas Tallinna abilinnapeale Toivo Prommile traadita interneti tehnoloogiat Wi-Max. Tallinn nimelt soovib katta kogu linna internetiga, Inteli lahendus lubaks selle ellu viia 2006. aasta jooksul.

Intel on protsessoritootja, millele kuulub umbes neli viiendikku maailma arvutiturust. Lisaks tegutseb firma teisteski valdkondades, esialgu küll mitte sama edukalt. Euroopa kuulub Intel EMEA piirkonda, mis koosneb Euroopast, Lähis-Idast ja Aafrikast. Jeff Clarkile allub 41 riiki, traditsiooniliste Euroopa maade kõrval ka Iisrael. Ülejäänud kahest EMEA regioonist üks hõlmab Venemaad ja Ukrainat, teine Lähis-Ida ning Aafrikat.

?? Palju räägitakse, et Intel püüab uusi turge vallutada ? firma on loonud uusi divisjone, nagu digitaalne kodu, digitaalne tervishoid.

Oleme oma firma sees loonud neli platvormifirmat. See on suurim muutus, mis Intelis viimase veerandsajandi jooksul toimunud. Pool meie töötajaskonnast on selle alusel ümber korraldatud. Eesmärgiks luua mitu uut kasutusmudelit side- ja arvutustehnika ühildamiseks, mis ongi praegu arengu põhisuunaks. Kui nad on ühisel platvormil ja põhinevad avatud standardil, saab neid ka märksa kiiremini käiku anda.

?? Tootjad on alati üritanud protsessoreid väiksemaks teha. Moore?i seadusel sai just 40 aastat täis.

Jah, kes oleks uskunud, et see nii kaua kehtib? Kuid meie uuel kahetuumalisel protsessoril Intel Pentium D on 230 miljonit transistori pinnal, mis on väiksem kui sõrmeküüs. See ei jäta just suurt ruumi uuendusteks. Nii suundumegi jõudluse tõstmiseks mitmetuumaliste protsessorite valmistamisele. Varsti valmivad meil nelja- ja kaheksatuumalised protsessorid. Teine suund on tooted, mis ei koosne vaid ühest kiibist, vaid moodustavad terve platvormi.

Kaks aastat tagasi tuli välja platvorm Centrino, mis lõi täiesti uue arvuti kasutamise mudeli ? tegeliku mobiilsuse. Lõime mobiilsusega seotud uue väärtusteketi. Varem ei olnud näiteks kohvikuid, mis üheeurose kohvitassi juurde müüks kuue euro eest traadita internetti. Inimesed lõid meie platvormi põhjal midagi uut. See oli edukam, kui kunagi lootagi oskasime.

Nüüd otsimegi uusi platvorme sarnastes valdkondades, kus võiksime muuta kasutusmudelit. Oleme sihikule võtnud ka digitaalse tervishoiu. Kõigist sektoritest on just seoses elanikkonna vananemisega kiiresti kasvav tervishoiuvaldkond see, mis koosneb väga väikestest üksteisest eraldatud süsteemidest. Näiteks Rootsis on 26 erinevat patsiendiandmete kogu, mis on kurikuulsa arsti käekirjaga üles tähendatud. See on hiiglaslik valdkond, mis on valmis digitaliseerimiseks.

?? Apple võtab oma arvutites kasutusele Inteli protsessorid, kas on ka plaane kasutada teie kiipe näiteks iPod-ides?

Oleme vaimustuses, et Apple otsustas meile üle tulla. Meid üllatas, et nad olid hakanud oma operatsioonisüsteemi juba viis aastat tagasi meie protsessoritele kohandama, ilma, et me oleks sellest midagi teadnud. See oli väga meeldiv üllatus. Eriti seepärast, et neil on väga lahedad tooted. Apple?il on meie strateegias väga, väga suur roll mängida. Lisaks on neil iTunes, mis pakub läbi võrgu muusikat, st sisu. Meie digitaalse kodu põhiideeks ongi sisu tarnimine.

Mudel on väga lihtne: koju tuleb lairibatoru ? pole oluline, kas see on traadiga või ilma ? mis suudab toimetada kohale rikkalikus valikus erinevas formaadis programme ja viia need laiali eri kodutehnikatoodetesse ? telerisse, muusikakeskusesse. Loomulikult, kui programm tuleks koju läbi Wi-Maxi ja ringleks seal traadita võrgu teel, oleks tegemist väga lihtsa kasutusmudeliga. Tarbijat huvitab ju eeskätt kasutuslihtsus.

?? Poolas alustatakse homme (eelmisel neljapäeval ? toim) uut Wi-Max-projekti?

Euroopas on käigus mitu Wi-Max-projekti. Üks Venemaal, üks Põhja-Rootsis, mitu Hispaanias, ka Monaco on nüüd täielikult Wi-Maxiga kaetud. Praegu on maailmas umbes miljard internetiga ühendatud arvutit, neist sajal miljonil on lairibaühendus. Wi-Max toob võrgu ülejäänud viie miljardi inimese juurde. Käivitamiskulu on väga madal ? teid ei ole vaja üles kaevata, kaablit ei ole vaja maha panna.

?? Viimase kümne aasta jooksul on Inteli käive kahekordistunud, teadus- ja arendustegevuse kulud aga neljakordistunud. Millest on see tingitud?

Kui firma tollane tegevjuht Craig Barrett kolm-neli aastat tagasi teatas, et kavatseme järgneva kolme aasta jooksul investeerida 13 miljardit dollarit, suhtusid analüütikud sellesse väga kriitiliselt. Investeerisime langusfaasis, sellest ka lahknevus numbrites. Eesmärgiks oli luua tõusufaasi ajaks tootmisvõimsus ja töötada välja uued platvormid. Kui meie teise kvartali tulemusi vaadata, võib näha, et kogu meie maht on väljamüüdud. Kui aga vaadata meie konkurente, kes nii palju ei investeerinud, siis nad rabelevad nüüd.

?? Euroopas on teil tehased Iirimaal ja Iisraelis?

Nii see on, Iisraelis on meil ka uurimiskeskus. Centrino näiteks töötati välja Iisraelis. Leedus on meil väike labor, mis tegeleb optikatoodetega, lisaks laboratooriumid Poolas ja Saksamaal. Ka NizŠni Novgorodis on meil sada arendajat. Me ei ole tegelikult suur, kauge USA firma, nagu inimesed vahel mõtlevad. Meie tööstusharu tootmisvõimsusest asub suur osa Kaug-Idas.

?? Kas Eestis tegeleb Intel vaid müügitööga või on ka teisi projekte?

Kohtume siinsete ametiisikutega, ma ei saa sellest täpsemalt rääkida. Käsitleme digitaalseid projekte, milles osaleme siin oma klientide kaudu. Eesti hea külg on suhteline väiksus. Kuna tegemist on üsna tehniliselt teadliku maaga, on meil siin päris hea oma pilootprojekte ellu viia.

Sõnaseletusi

Platvorm

??

Inteli mõistes komplekt, kuhu lisaks protsessorile kuuluvad ka abikiibid, võrguühenduskomponendid ja neid siduv tarkvara. Eesmärgiks müüa iga arvuti sisse võimalikult palju osasid. Esimene selline toode on laptopidele mõeldud Centrino.

Wi-Max

?? Inteli välja töötatud traadita interneti lahendus, mis peamiselt asustustihedusest sõltuvalt levib 5-30 kilomeetri kaugusele.

Mitmetuumaline protsessor ?

?? praeguseni on protsessorite tööd kiirendatud peamiselt taktkiirust tõstes. Kuna aga kõrgemal taktkiirusel eraldub ka rohkem soojust, tuleb piir vastu. Seepärast on hakatud kasutama kahe või enama tuumaga protsessoreid.

Moore?i seadus ?

?? 1965. aastal Inteli tollal veel tulevase kaasasutaja Gordon Moore?i sõnastatud reegel, mille järgi iga 18 kuu järel kahekordistub komponentide arv ühel ränikiibil. Kui sarnane seadus kehtiks lennunduses, maksaks Pariisi-New Yorgi lend täna 13 senti ja kestaks ühe sekundi.