Kas SEBE arvates on Eesti ettevõtluskeskkond piisavalt vaba? Kas on mingeid tuntavaid piiranguid ja ettevõtluse kasvu või laienemist pärssivaid tegureid? Kas on mingi riiklik piirang, takistus või nõue ilma milleta saaksite oluliselt kergemini hakkama ja mida teie arvates pole ka vaja mingi nõrgema sihtgrupi kaitseks?

Eestis on ettevõtluskeskkond kujunenud ettevõtjatele läbipaistvaks ja arusaadavaks. Olulisim on keskkonna stabiilsus, sest sellest sõltub suuresti ettevõtete julgus investeerida.

Hea näitena võib välja tuua just bussisektori, kus täna toimetab palju suuremaid ja väiksemaid ettevõtteid. Keskkond on stabiilne ning tänu sellele on ka ettevõtjatel julgus investeerida bussidesse ja teenuse arendamisse. Kogu kaugliinivõrk toimib eraettevõtete nutikusel ning riigile kulusid ei tekita vaid on vastupidi arvestatavaks ja kindlaks maksumaksjaks.

Meie lõunanaaber Läti läks aga mõned aastad tagasi hoopis teist teed. Kaugbussiliinid anti välja konkursi korras ning nende teenindamiseks hakati maksma riigi poolset toetust. Selle tulemusena muutus teenuse arendamine ja reisija väheoluliseks ning tänaseks on kulud kujunenud riigile ülejõukäivaks.

Kui palju jääb teil piletirahast saamata, kui piraatbussid enne väljumist sõitjaid ära "korjavad"? Eriti Tallinn- Narva liinidel?

Kaugliinivõrk töötab Eestis tänu erinevate bussiettevõtete võimekusele ning oskustele edukalt. Pidevalt otsitakse uusi liine ja väljumisi, kus on piisaval arvul sõitvasoovijaid. Pakutavat teenust arendatakse pidevalt, muutmaks seda reisijatele üha sobivamaks ning ka piletihinnas püütakse püsida võimalikult madalal tasemel.

Seetõttu on ka nn piraatbussidel Eesti kaugliikluses väga keeruline ning tänasel päeval ei ole see Eesti ühistranspordis tõsiseks probleemiks.

Miks ei asendata suuri busse mikrobussidega nagu teeb seda ATKO grupp, kui sõitjaid suurte busside jaoks ei jagu?

SEBE reisijate arv on kahel viimasel aastal oluliselt kasvanud. Võrreldes 2009. aastaga oli möödunud aastal SEBE bussidega reisijaid 288 000 ehk 16% võrra rohkem. Seega on ka busside täituvus suurenenud ning enamikel väljumistel on suured bussid vajalikud.

Nii SEBE kui ka teiste bussiettevõtete logistika on üles ehitatud liinivõrguna. Bussid ei ole kinnitatud konkreetsetele liinidele vaid sõidavad vastavalt töökorraldusele erinevaid liine. Selliselt on bussid maksimaalselt kasutuses ning võimalik on sõita ka liine, mille reisijate arv ei ole eraldiseisvana piisav seal bussi hoidmiseks.

Väikese reisijate arvuga väljumiste osas on SEBE analüüsimas atraktiivsete väikebusside ringluse loomist. Väikebuss on mõistlik sel juhul kui reisija mugavus on samaväärne või parem kui suures bussis ning kütusekulu on oluliselt väiksem.

Miks bussides ei tohi telekad töötada? Pimedal ajal on nii igav seda bussi lage vahtida, mingi pilt võiks ju monitorist tulla küll, näiteks vanad head eesti filmid. Olen kuulnud, et kui üks inimene bussis vaadata ei taha, siis ei tohi bussijuht ka näidata. Kas ühe inimese mittetahtmine on tähtsam kui näiteks 30 tahtja oma?

Tallinn-Tartu täistunniekspressides on käesoleva aasta algusest uued meediasüsteemid, mis edastavad värskeid uudiseid Postimehest ja CNNist, ilmateadet ning infot lähiaja ürituste kohta. Samuti on arutlusel võimalus, et näidata häid eesti filme Eesti Film 100 ürituste raames.

Käesoleval aastal plaanib SEBE koostöös Lux Expressiga paigaldada osadesse kaugliinibussidesse uued meedialahendused, sellised, mida seni on harjutud nägema lennukites või väga kõrge mugavustasemega rongides. Iga istme juurde tuleb puutetundlik meediaekraan, mis võimaldab sõidu ajal vaadata filme või TV kanaleid, kuulata muusikat või surfata internetis. Usun, et selline lisamugavus aitab reisi veelgi meeldivamaks muuta.

Teenindus on seinast seina. Kui täistunniekspressid on enam-vähem okeid, siis tavaliste "ekspressbussidega" nii rahul ei saa olla, ka Tallinn-Tartu liinil mitte. Kas teil on plaanis töötada välja mingi ühtne teenindusstandard, kuhu mahuks ka see, et Tartusse saabumisel teavitataks inimesi nõudepeatustest?

Hea klienditeenindus on SEBE jaoks väga oluline. 2012. aastal viime koostöös EASiga läbi suuremahulise klienditeeninduse koolituse, mille läbivad kõik SEBE 400 bussijuhti. Lisaks sellele saavad kõik meie bussijuhid ka säästva sõidustiili koolituse. Samuti valmib käesoleval aastal SEBE teenindusstandard, mille eesmärk on teenindustaseme ühtlustamine kõikidel liinidel. SEBE soovib pakkuda reisijatele nauditavat ühistransporti ning bussijuhid on selle kõige olulisem osa.

Miks teil bussijuhi palk koosneb suures osas mitteläbipaistvatest lisatasudest, mille firma võib iga kell ära võtta?

SEBE bussijuhi palk koosneb põhitasust, piletimüügi tulemustasust ning klienditeeninduse tulemustasust. Viimase tasuliigi suurus sõltub tõesti tööülesannete täitmise tasemest ja oskustest. SEBE kaugliini bussijuhtide keskmine brutopalk normtundide juures on 950-1000 eurot. SEBE oli üks väheseid tööpakkujaid bussisektoris, kes möödunud aastal palka tõstis. Soovin leida ka sel aastal võimalusi, et bussijuhtide palgatõusuks.

Bussindudes kujuneb lähima 5-10 aasta üheks suuremaks probleemiks tööjõu puudus. Täna on bussijuhtide keskmine vanus ca 50-55 aastat. Järjest olulisemaks muutub see, kuidas muuta bussijuhi amet atraktiivseks noortele ja selle üks osa on ka väärikas töötasu.

Miks Tartu-Tallinna suunal liinibussid ületavad kiirust, kui jõuavad kaherealisele teele, mis on enne Tallinna? Mitmed SEBE bussid on minust lihtsalt mööda kihutanud.

Kiiruse ületamine ei ole mingil juhul aktsepteeritav. SEBE bussiliinid on planeeritud ja Maanteeameti poolt kinnitatud selliselt, et kiiruse ületamiseks põhjust ei ole.

Ettevõtte kindel sõnum bussijuhtidele on alati valida sobilik sõidukiirus ning tagada reisijate turvalusus ja ohutu jõudmine sihtpunkti. Ma usun, et lõviosa SEBE bussijuhtidest seda nõuannet ka järgib. Raskendatud tee- ja ilmastikuolude või liiklushäirete tõttu võib buss hilineda. Bussijuhi ülesanne on enne kõige tagada ohutu reis, mis annab õiguse kõrvale kalduda ettenähtud sõiduplaanist.

Kindlasti on sõiduoskused ja sobiliku kiiruse valik sel aastal toimuvate bussijuhtide koolituste üheks oluliseks teemaks. Minu soov on, et SEBE bussijuht oleks teistele liiklejatele eeskujuks.

Tartu-Tallinna täistunnibussides oli mingil ajal võimalus ka endale kuuma jooki võtta automaadist. Praegu seda mugavust enam ei ole, isegi raha eest mitte. Miks nii?

Tallinn-Tartu täistunniekspressis on jätkuvalt võimalik tagumise ukse juures asuvast automaadist tasuta kohvi võtta.

Igas SEBE bussis ei tööta tualett ja see selgub alles siis, kui võtit küsima minna. Juht võiks sellisel juhul sõitjaid eelnevalt informeerida. Üldse on see sensitiivne teema, mõnes bussis on võti kindlalt juhi taskus, mõnes on aga uks avatud. Ühest reeglit ei ole ja ma ei usu, et see edasi-tagasi sõelumine võtme järgi nüüd ka see kõige mugavam lahendus on. Mida teete WC-teema parandamiseks?

SEBE kõikides kaugliini bussides on töökorras WC ning seda peab saama ka kasutada. Kui siiski esineb probleeme, andke palun meile sellest teada - nii saame puudused kiiremini kõrvaldada.

Olles välisüliõpilane ning sõites möödunud aasta septembrikuus teie bussidega Tallinna-Tartu-Tallinna liinil teavitati mind, et üliõpilase soodustus kehtib ainult Eesti üliõpilastele. Kas te olete teadlik, et see on otsene diskrimineerimine ning seeläbi nii Euroopa kui ka Eesti seaduste järgi illegaalne?

Kõik alla 26-aastased reisijad saavad laupäeviti SEBE bussipileti 50% soodustusega. Teistel nädalapäevadel on soodustus 10%. Tallinn-Pärnu, Tallinn-Narva ja Tallinn-Tartu liinidel on Noorte Ekspressi väljumistel soodustus noortele samuti 50%. Soodustuse saamine ei sõltu sellest, millise riigi elanik või kodanik reisija on.

Miks kliendikaardiga saab nii vähe soodustust? On nii noortele kui vanadele soodustused, kuid tavakliendile on vaid 5% soodustust.
Näiteks teiste bussifirmade kliendikaardiga saab kuni 25% soodustust või juhul kui reisite tihti, siis saab kas 10nda või 15nda reisi kogutud punktide eest tasuta!

Suuremad soodustused on noortele ja eakatele, kes kindlatel nädalapäevadel saavad kõigis SEBE bussides pileti 50% soodsamalt.

Uuendame oma piletimüügisüsteemi selle aasta teises pooles ning tähelepanu pöörame just püsiklientidele. Mõtleme sellele, kuidas pakkuda soodsamat sõitu neile reisijatele, kes SEBE busse sagedamini kasutavad. Üks võimalik lahendus on seada kliendikaardi soodustuse protsent sõltuvusse tehtud sõitude arvust või läbitud kilomeetritest.

Miks Tartu-Kuressaare kahe juhiga liin peab olema konkurendi liinist 40 minutit aeglasem?

SEBE soovib, et bussi oleks võimalik kasutada võimalikult paljudel inimestel. Sellest tulenevalt oleme lisanud ka täiendavaid peatusi meie kaugliinidele. Tartu-Kuressaare liinil on SEBE-l kokku 32 peatust ning liiniaeg 6 tundi ja 15 minutit. Silmas peetud teisel bussifirmal aga 9 peatust ning liiniaeg 5 tundi ja 45 minutit. Kuna bussijuhtide töö- ja puhkeaja eeskirjade kohaselt on maksimaalne lubatud sõiduaeg 4,5 tundi, siis tuleb sellel liinil kasutada kahte bussijuhti.

Kohtla-Järve-Tartu vaheline bussiühendus on ikka äärmiselt nigel. Õhtul Kohtla-Järvele sõita ei saagi. Seega küsimus, kas antud liin tõesti ei tasu ennast ära või on mõni muu põhjus, miks SEBE (ja Ekspress Auto L samuti) ei ole õhtusele ajale ühtegi bussi sõitma pannud?

Otse Tartust Kohtla-Järvele sõitvaid busse on tõesti väga vähe. Rohkem on võimalusi kui sõita Tartu-Narva bussiga Jõhvi ning sealt siis maakondliku liiniga edasi Kohtla-Järvele.

Bussiettevõtted analüüsivad on tegevuse kavandamisel reisida soovijate vajadusi ja teevad seejärel otsuseid kuhu lisada peatuseid ning kus on võimalik avada uus liin. Paraku tuleb tõdeda, et kõikide linnade ja asulate vahel ei jagu piisavalt reisijaid, et otseliine käigus hoida. Tagamaks ka sellisel juhul inimeste võimalikult head liikumisvõimalused ühistranspordiga on vajalik erinevate liiniliikide toimimine ühtse võrgustikuna. Selles osas on Eestis kindlasti veel arenguruumi.

Kas Tartus nõudepeatuses väljumisel avatakse ka bussi tagumine uks või on kindlasti vaja tagumistest ridadest hakata ilmtingimata ettepoole trügima?

Juhul kui nõudepeatuses väljujate arv on väga suur, siis on mõistlik avada ka tagumine uks. Tartusse saabumisel on uus nõudepeatus Raeplats tõesti kujunenud väga populaarseks ning inimesi, kes seal väljuda soovivad on palju. Paneme oma bussijuhtidele südamele, et nad vajadusel avaksid seal mõlemad uksed.

* Miks ei kasutata pikamaaliinidel, näiteks Tartu-Kuressaare, suuri busse, nagu Tartu-Tallinna ekspressliinil? Tegu on väga pika liiniga, kus peab istuma umbes kuus tundi suhteliselt kitsastes bussides. Saan aru, et nädala sees pole väga palju reisijaid, kuid nädalavahetustel ei tohiks bussi täituvustega probleeme olla.

* Sooviksin teada, miks paneb SEBE Eesti pikimale liinile Tartu - Kuressaare välja alati vanemat sorti bussid? Kuna reis on pikk, siis inimesed tahavad end tunda mugavalt. Seda aga vanemad bussid alati ei võimalda.

Tartu-Kuressaare liinil on palju sõitjaid vaid nädalavahetustel ja eelkõige Kuressaare suunal. Seetõttu ei ole sellel liinil mõistlik igapäevaselt suuremat bussi kasutada. Juhul kui on võimalik kasutada pikemat reservbussi suurema nõudlusega liinil reedel või pühapäeval, siis seda SEBE ka kindlasti teeb.

Millal jõuavad uued bussid sõitma teistele liinidele, mitte ainult Tallinna-Tartu täistunniekspressile?

SEBE uuendab bussiparki iga-aastaselt. Paraku pole küll võimalik soetada päris uusi busse, kuid üldine suundumus on, et bussipargi keskmine vanus muutub järjest nooremaks. Püüame kõikidele kaugliinidele tuua üha uuemaid ja mugavamaid busse. Standardiks oleme seadnud konditsioneeri, WC ja reguleeritava seljatoega istmete olemasolu. Kõikides SEBE kaugliini bussides on võimalik tasuta kasutada WiFit.

Bussiliikluse kolm suurt kulu on kütus, buss ja bussijuhi palk. Kaks viimast on need, mis määravad teenuse kvaliteedi. Loomulikult sooviksime teenust pakkuda uute bussidega ning maksta bussijuhile kõrget palka. Kuivõrd aga kõik kulud katab bussiliikluses reisija, siis tuleb võimalusi realistlikult hinnata. Täiesti uue kaugliinibussi hind algab ca 250 000 eurost. Selline investeering on mõeldav vaid väga suure läbisõiduga liinidel.