INTERVJUU: Advokaat Ain Alvin: 300eurose nõude puhul tasub kohtu asemel kaaluda maksekäsu kiirmenetlust
Kas töövõimetul inimesel on mingeid lisasoodustusi kohtusse minekul? Soodsamad tasud, lõivud, õigus riigipoolsele advokaadile jne? Invaliidsuspension on 216 eurot kuus. Kuidas kasutada võimalikke soodustusi?
Isiku töövõimetus ei ole kohtusse pöördumisel nö soodustuste aluseks. Küll aga on riigilõivuseaduses sätestatud hulk nõudeid, millelt ei tule riigilõivu tasuda (§ 19 ja järgnevad).
Riigi õigusabi seaduse alusel on isikul, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut, saada riigi õigusabi (riigi õigusabi seaduse § 6 lg 1).
Samuti on võimalik taotleda kohtult menetlusabi menetluskulude kandmiseks (tsiviilkohtumenetluse seadustik § 180 ja järgnevad). Näiteks saab kohtult taotleda riigilõivu tasumisest vabastamist, kui isik ise ei suuda riigilõivu tasuda või suudab seda teha üksnes osaliselt ja võib eeldada, et menetlus on edukas. Nii riigi õigusabi kui ka menetlusabi saamiseks tuleb esitada kohtule taotlus.
Poeg ja minia võtsid minu käendusel pangast laenu maja ehituseks. Käenduse andsin ainult ja ainult maja ehitamiseks. Nüüd selgus, et pank on sama käenduse alusel andnud raha nii tarbimislaenuks kui ka minia firmadele. Maja aga polegi valmis ehitatud.
Kas pangal oli õigus nii talitada, seda enam, et nüüd nõuab pank minult seda raha, mis tähendab seda, et mina jään ilma oma kodust, mis läheb sundmüüki. Kas sellist käenduslepingut on võimalik tunnistada õigustühiseks ja palju see maksma läheb? Olen invaliidsuspensionär ja mingeid säästusid enam ei oma.
Ilma konkreetset käenduslepingut nägemata on keerukas esitatud küsimusele üheselt vastata. Eeldades, et käendusleping oli tõesti sõlmitud vaid ühe konkreetse kohustuse tagamiseks (laen maja ehitamiseks), ei saa selle sama lepingu alusel teilt teiste kohustuste (tarbimislaen ja laen juriidilisele isikule) täitmist nõuda.
Tõenäoliselt ei ole kirjeldatud situatsioonis esimesena põhjust käenduslepingu tühisust tuvastada. Küll aga tuleks kaaluda sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamist, kui pank õigusliku aluseta vara realiseerima asub.
Kuivõrd konkreetse kaasuse asjaolud ning materjalide hulk ja menetluse käik ei ole teada, siis ei ole siinkohal võimalik öelda, kui palju konkreetne teenus lõppkokkuvõttes maksab.
Kas on alust eeldada, et advokaat soovitab kohtusse mitte pöörduda? Mille pealt te siis teenima hakkate?
Kindlasti on kaasuseid, mille puhul advokaat avaldab seisukoha, et kohtusse avalduse või kaebusega pöördumine ei ole tõenäoliselt kuigi edukas. Lõplik otsus, kas kohtusse pöörduda või mitte, on siiski kliendi teha.
Kas elukaaslasel on lahku minnes õigus ka kooselu ajal soetatud n-ö ühisvarale?
Vastavalt perekonnaseadusele (§ 25 ja järgnevad) kohaldub ühisvara regulatsioon vaid abielulisele kooselule. Küll aga võib elukaaslasel olla teise elukaaslase vastu kaasomandist tulenev nõue (asjaõigusseadus § 71 ja järgnevad). Juhul, kui kaasomandit poolte kokkuleppel jagada ei suudeta võib kaasomandi jagamiseks pöörduda kohtusse.
Käimas on üks vaidlus 300 euro üle. Tegemist on augustis tasutud ettemaksuga teenuse saamiseks. Teenus jäi saamata, kuna teenuse pakkuja ei saanud oma ülesandega hakkama. Kas sel juhul on mõtet kohtusse pöörduda või osutavad menetluskulud (riigilõivud, advokaadid) algsest summast kordades suuremaks?
300eurose nõudega kohtusse pöördumise juhul tuleb riigilõivuseaduse kohaselt tasuda riigilõivu summas 63,91 eurot. Teadmata kõikide Eestis tegutsevate advokaatide tasumäärasid võib siiski eeldada, et menetluskulud kokku ületavad kõne all oleva nõude summat.
Selliste väikeste nõuete puhul soovitan kasutada maksekäsu kiirmenetluse võimalusi (tsiviilkohtumenetluse seadustik § 481 ja järgnevad). Maksekäsu kiirmenetluse avaldust on võimalik internetis ise täita, vastavad juhised leiab justiitsministeeriumi kodulehelt.
Kaitsepolitsei on ühte endist riigiametnikku esitlenud algatatud kriminaalasja eelmenetluse andmete alusel oma aastaraamatus kui korrumptanti, ehk nagu oma töövõitu, ometi on hilisem kohtuotsus olnud riigiametniku suhtes täielikult õigeksmõistev. Kas peate õigeks sellist kaitsepolitsei poolt tehtud tegu?
Teadmata konkreetse kaasuse asjaolusid on siinkohal keeruline kirjeldatud situatsioonile hinnangut anda. Küll aga tuleb märkida, et Eestis kehtib süütuse presumptsioon, so kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus (põhiseaduse § 22 lg 1).
Kui suure summaga tuleb keskmiselt arvestada, kui palgata teie büroost advokaat end kohtus esindama. Palju maksab maksavad tänapäeval advokaadi teenused?
Advokaatide tasumäärad on erinevates büroodes ning Eesti piirkondades erinevad. Kuna eeldatav õigusabikulu sõltub kaasuse asjaoludest, materjali hulgast ning eeldatava menetluse käigust, siis ei ole siinkohal võimalik anda konkreetset vastust sellele, milliseks advokaaditasu kujuneda võib.
Naine töötab eduka ettevõtja kodus koduhooldajana. Algselt lepiti suuliselt kokku, et tasu on netotunnitasu. Koduhooldaja esitab koduomanikule iga järgmise kuu alguses tööaja tabeli ja kirjelduse tehtud tööde kohta. Koduomanikust ettevõtja arvutab töötatud aja alusel töötasu ja maksab summa ümbrikus sularahas. Makse pole kumbki pool tasunud. Koduhooldaja töötab teadmises, et tasu on netotunnitasu ja maksud maksab koduomanik.
Kui nüüd maksuamet tunneb maksude maksmise kohta huvi, kas advokaadina kaitseksite naisest koduhooldajat või edukast ettevõtjast koduomanikku? Kes ja kui palju peab antud info alusel riigimakse maksma? Kas teil on viiteid sellise sisuga kohtulahenditele?
Advokaat peab esindama oma klienti, seega juhul, kui kliendiks on koduhooldaja tuleb esindada tema huve ja kui koduomanik, siis viimase huve. Millises summas tuleb makse maksta ei ole käesoleval juhul võimalik öelda, kuna puuduvad algandmed.
Kes peaks makse maksma sõltub sellest, milline lepinguline suhe poolte vahel on. Eeldades, et koduomanik on tööandja, peab viimane maksud kinni pidama. Riigi ees vastutavad nii koduhooldaja kui ka koduomanik maksude maksmisega seonduvalt solidaarselt. Maksuvaidlustes on tehtud väga hulgaliselt kohtulahendeid. Näiteks Riigikohtu poolt tehtud lahenditega on võimalik tutvuda Riigikohtu kodulehel www.nc.ee, kus märksõnastikust on lihtsalt leitavad huvitavat valdkonda puudutavad kohtulahendid teemade kaupa.
Kuidas saada lahti riigi määratud advokaadist, kui viimane on nii klienti kui ka kohust petnud?
Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 20 lg-le 3/1 võib isik esitada kohtule taotluse kõrvaldada advokaat riigi õigusabi osutamisest, kui advokaat on end näidanud asjatundmatuna või hooletuna. Kohus võib advokaadi õigusabi osutamisest kõrvaldada ka omal algatusel.
Pankrotihaldur otsustas müüa pankrotis ettevõtte varad mitte tervikvarana, vaid enda äranägemisel lahusvarana eraldi. Esmalt müüs ta ära ettevõttele kuulunud kinnistud. Nüüd on tekkinud olukord, kus ligi 4/5 ettevõtte varast jääbki müümata, kuna tegu on immateriaalse varaga (arenduskuludega ja projektdokumentatsiooniga), mis ilma kinnistuteta ei oma enam mitte mingit väärtust ja mida ei ole enam võimalik realiseerida avalikul enampakkumisel, kuna see vara saab huvi pakkuda ainult uuele kinnistuteomanikule.
Milline on siin pankrotihalduri vastutus kreeditoridele ja investoritele tekitatud kahju osas?
Vastavalt pankrotiseaduse § 63 lg-le 1 peab pankrotihaldur, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud süüliselt kahju võlausaldajale või isikule, kes võib nõuda massikohustuse täitmist, selle hüvitama. Selleks, et pankrotihalduril tekiks võlausaldajate ees kahju hüvitamise kohustus peab haldur olema oma seadusest tulenevaid kohustusi, nagu näiteks seadusliku, kiire ja majanduslikult otstarbeka pankrotimenetluse tagamine, rikkunud süüliselt.
Süü vormideks on hooletus, raske hooletus ja tahtlus. Nõude esitamisel peavad võlausaldajad tõendama, et neile on halduri süülise tegutsemise tulemina tekkinud kahju ja seejuures ära näitama kahju ulatuse..
Mina üürisin Tallinnas korterit. Sisse kolides sai suuliselt kokku lepitud, kuidas ja kellele maksan kommunaalkulusid (haldusfirmale, kes seda korterit haldas). Sel hetkel oli omanikul veel otsekorraldus, iga kuu läksid maksed tema pangaarvelt otse maha, aga ta lubas selle kohe lõpetada.
Umbes kuue kuu möödudes teatas,et temalt on siiski iga kuu otsekorraldusega kommunaalkulud maha võetud ja mina pean need talle kinni maksma (kuigi olen iga kuu ka haldusfirmale maksnud, nii et siis maksaksin topelt). Asi läks päris inetuks, omanik tuli korduvalt luba küsimata mind korterisse ähvardama (st. isegi ei koputanud ja sisenes oma võtmega ning järsku oli mul keset tuba, kui ma ei olnud ehk sobivalt riideski). Seda tean, et kui korter on üüritud, et tohi omanik seal sees niisama käia ja peab käituma arvestusega et see on minu isiklik kodu.
Kolisin sealt korterist nüüd välja, aga muidugi pole ta nõus maksma mulle tagatisraha, sest väidab, et olen talle kõik kommunaalkulud võlgu (ta saaks neid haldusfirmast ka tagasi taotleda või ettemaksuks jätta, aga talle nii ei sobi).
Ma ei tea tõesti, kas pöörduda selle pärast kohtu poole. Tõestada ei saaks ma vist midagi, näiteks neid korteriskäimisi või seda, mida suuliselt kokku leppisime.
Kohtuskäimine läheks ilmselt kulukamaks kui üks odavamapoolse üürikorteri tagatisraha?
Juhul, kui rahaline nõue on väike, siis tasub mõelda maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise peale korteri omaniku vastu. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse saab täita elektrooniliselt E-toimikus. Täpsemat lisateavet selle kohta saab justiitsministeeriumi kodulehelt.
Samas võib kaaluda ka haldusfirmale kirjaliku nõude esitamist enamtasutud summa tagasi saamiseks juhul, kui korteri omanik ise ei soovi haldusfirmalt raha tagasi küsida.
Märkusena tuleb lisada, et enne nõuete esitamist tuleb analüüsida seda, kas nõuded ei ole juba aegunud, mida esitatud andmetest lähtuvalt ei ole siinkohal aga võimalik teha.
Miks seadusandja koguaeg treib hägusalt mõistetavaid seadusakte. Mõistlikus, kirjalikku taasesitamine, õigustatud ootus jne. Ükski tavainimene ei saa neist lausetest inimese moodi aru.
Õigusaktide tekstid võivad esmapilgul tunduda mõnevõrra keerukana, kuid huvi korral leiab tänapäeval internetist palju materjali, mis õigusaktide lugemist ehk lihtsustab. Lisaks eelnevale on Eestis algatatud mitmeid tasuta õigusabi pakkuvaid projekte, mille kohta saab teavet erinevate kohalike omavalitsuste kodulehtedelt.
Ennekõike tuleb aga märkida, et õigusaktides püütakse ühes normis reguleerida võimalikult palju elulisi situatsioone ja seetõttu peab ka normi teksti tihti olema väga abstraktne. Kahjuks ei ole mõeldav olukord, kus õigusaktis kirjeldatakse väga mitmeid konkreetseid olukordi ja seega tuleb õigusaktides kasutada mõisteid, mis on asjakohased ning arusaadavad võimalikult paljudele isikutele samaaegselt.
Miks on Eesti kohtusüsteemis õigusemõistmine üles ehitatud väga palju "ridade vahelt loetavatele" asjadele. Näiteks, võla väljanõudmise protseduur on tehtud enne kohut oma protsesside osas raketiteaduseks. Kui kas või vääratad pisiasjas, kaotad õiguse võlga tagasi saada (jääd kohtus kaotajaks), ükskõik milline asjaajamine selles vallas nõuab raketiteadust ja väga kalleid advokaate.
Konkreetsed protseduurireeglid nõuete esitamiseks teenivad ennekõike isikutevahelistes suhetes võimalikult kiirelt õigusrahu saavutamise eesmärki. Kuigi isiku vastu rahalise nõude esitamine võib teatud juhtudel osutuda detailiderohkeks protsessiks, tuleb siinkohal meeles pidada, et sama regulatsioon kaitseb ka küsimuse esitajat ootamatute ning alusetute nõuete eest.
Miks tahetakse Eestis iga hinna eest ameerikalikku kohtusüsteemi üles ehitada Kohtupidamine peaks olema selge ja arusaadav, selline on tüüpne euroopa kohtumõistmine (va. Inglismaa), Eestis püütakse rakendada nui neljaks USA võistlevat kohtuprotsessi, mis on üks kavaldamine, manipuleerimine ja väljendusoskusega vastase auti ajamine. See teeb kohtupidamise väga kalliks ja annab eelise rahakale kliendile, kes jaksab rohkem maksta.
Kohtupidamise eesmärk ei peaks olema ülikeeruline täpsuse tagaajamine, vaid põhiõiguste enam-vähem õige ja õiglane teostamine.
Isegi ministrid on tunnistanud, et eesti kohtupidamine on sedavõrd keerukas, et Eestis pole ühtegi piisavalt haritud kohtunikku, kes asja jagaks. Mis me räägime tavainimestest.
Võistlev kohtumenetlus on kindlasti osa demokraatliku riigi korrast. Enamikes Euroopa riikides on võistlev kohtumenetluse süsteem ning Eesti ei saa demokraatliku riigina valida teistsugust suunda.
Näiteks kriminaalmenetluses ei saa eeldada, et kohus tegutseb süüdistajat abistavalt, sellisel juhul ei oleks tõenäoliselt mitte ühelgi süüdistataval võimalust oma positsiooni edukalt kaitsta. Seda aga, et kõik süüdistatavad on ka tegelikult õigusvastase teo toimepanemises süüdi, ei saa mitte ühelgi juhul eeldada.
Kas riik ei võiks vähevarakatele inimestele osutada tasuta advokaadi teenust?
Eestis on olemas toimiv riigi õigusabi süsteem. Juhul, kui isikul ei ole oma majandusliku seisundi tõttu õigusabi vajamise ajal võimalik tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või on isik suuteline seda tegema üksnes osaliselt või osamaksetena või isiku majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut, saab isik taotleda riigilt õigusabi, esitades selleks kohtusse taotluse.
Riigihangete vaidlustamise puhul tuleb maksta riigilõivu ja see sõltub vaidlustatava summa suurusest. Kui aga tegemist on raamlepingu hankega, kuidas on lood siis? Nimelt ei garanteeri raamleping ju selle partnerile ühest küljest ühtegi senti; iga konkreetse väiksema hanke peale hakkab võistlema mitu firmat, raamlepingu rahaline maht võib kokku olla aga tohutult suur (ja lõiv suur).
Ja kas tänasel päeval saab riigihangete ametiga vaieldes ja võites ka advokaadi kulud tagasi küsida või on see võimalus endiselt vaid kohtutega vaidlemise puhul?
Riigilõivuseadus kehtestab vaidlustuse esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu kahes summas (riigilõivuseaduse § 242 lg 1) ning kahju hüvitamise nõude esitamise juhul tuleb riigilõivu tasuda protsendina nõudelt (riigilõivuseaduse § 57 lg 14), mis on siiski piiratud summaga, mis tuleks tasuda sama suure hagihinnaga hagi esitamisel tsiviilkohtumenetluses. Kuna andmed raamlepingu kohta antud juhul puuduvad, siis on siinkohal keerukas ühest vastust anda.
Siiski, vastavalt riigihangete seaduses esitatud definitsioonile peaks ka raamleping sisaldama tehingu hinda. Seega peaks olema selle alusel võimalik arvestada tasumisele kuuluvat riigilõivu.
Juhul, kui riigilõiv on ebaproportsionaalselt suur võib kaaluda kohtule põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamise taotluse esitamist seonduvalt riigilõivu summaga. Kehtiva riigihangete seaduse kohaselt lahendab kohtuvälise organina vaidlustusi vaidlustuskomisjon, mis asub Rahandusministeeriumi juures. Õigusabikulude hüvitamist riigihangete seadus otseselt ette ei näe
Kas see ei ole mitte vastuolus võrdse kohtlemise printsiibiga, et vaesel inimesel, kel pole raha advokaati palgata ega oskust ise hagiavaldust koostada, jäävad oma õigused kaitsmata?
Kirjeldatud situatsioon ei viita iseenesest võrdse kohtlemise printsiibi rikkumisele. Küll aga tuleb siinkohal korrata, et Eestis on võimalusi taotleda riigilt õigusabi ning ühegi isiku õigused ei peaks jääma rahaliste vahendite puudumise tõttu kaitsmata.
