Keegi pole ära seletanud, miks elektrituru avanemisega elekter kallimaks läheb. Vabaturul konkurentsi tingimustes peaks ju iga toode odavamaks minema, meil on vastupidi...

Tänaseni on Eesti peamiselt tarbinud põlevkivist toodetud elektrienergiat, mille hind on riiklikult reguleeritud ja Euroopa Komisjon on tootjatele elektrienergia tootmiseks tasuta CO2 kvooti jaganud. Alates 2013. aastast lõppeb tasuta kvoodi jagamine elektrienergia tootmiseks ning tootjad peavad vajaliku koguse turult ostma. Seetõttu muutub Euroopa Liidu kliimapoliitika tõttu põlevkivist toodetud elektrienergia hind oluliselt kallimaks.

Turu avanemine nõrgestab CO2 intensiivse tootmise monopoolsust, sest naaberriikidest on võimalik importida ka väiksema CO2 jalajäljega elektrienergiat, mille hind ei ole suuresti CO2 kvoodi hinnast sõltuv.

Eesti Energia (EE) on rahva oma. Minu küsimus on, et kui meie, Eesti kodanikud,  maksame selle elektri tootmise ja ülevalpidamise kinni niikuinii, pluss kasumid, siis mis moodi saab nüüd olla, et võõrfirmad hakkavad rahvakulul üleval hoitavat teenust neile uue ringiga tagasi müüma? See ei kõla loogiliselt. Kas on üldse seaduslik, et riik tegi elektrituruvabaks ilma rahva nõusolekuta? Rahvas on ju ikkagi seaduslik omanik.

Elektrituru avamise kohustus võeti Euroopa Liiduga liitumisel. Euroopa Liiduga liitumise otsustasid Eesti kodanikud. Järgmisest aastast on Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS toodetud elektrienergia hind ostetava CO2 kulukomponendi lisandumise tõttu tänasest suletud turu elektrienergia hinnast oluliselt kõrgem.

Turu avanemine muudab Eesti piirkonnas tarbitava elektrienergia hinna vähem sõltuvaks CO2 turuhinna kõikumistest, kuna tarbijatel avaneb võimalus osta elektrienergiat väiksema CO2 hinnamõjuga tootjatelt.

Kas Nord Pooli elektribörsi lehel olevale hinnale lisandub käibemaks?  Kuidas kavatseb EE tõendada minule kuu lõpus tekkivat "börsihinda"? Börsil on ju iga tund eri hind ja minul kui tarbijal suur vahe, kas keeta kohvi hommikul kell 6.30 või 7.03. Juhul kui EE pole mulle kaugloetavat arvestit paigaldanud on see hind ju suvaline harju keskmine.

Nord Pool Spotil märgitud elektrienergia hind ei sisalda käibemaksu. Börsihinda saab jälgida Nord Pool Spoti veebilehel Eesti hinnapiirkonna (EE) hindade all. Lisaks saab eesti keeles infot siit. Kui tarbija on valinud börsihinnast sõltuva elektrienergia hinna ning kasutab kauglugemisseadet, siis saab tarbija oma elektrienergia tarbimisega seotud kulusid detailselt planeerida.

Kui kauglugemisseadet paigaldatud ei ole, siis saab väiketarbijate tunnitarbimist fikseerida piirkonna võrguettevõtja tüüpkoormusgraafiku järgi (kooskõlastatud tüüpkoormusgraafikud leiate konkurentsiameti veebilehelt). Tüüpkoormusgraafik ei arvesta konkreetse tarbija tegelikku tarbimist, vaid põhineb ühe tarbijagrupi tarbimisharjumustele.

Miks ei saa eratarbija osta otse börsilt, vaid peab maksma vahendajate poolt fikseeritud kasumimarginaale?

Ka eratarbija saab osta otse börsilt, kuid teenustasude tõttu ei ole see väiketarbijale enamasti mõistlik. Samuti tuleb arvestada märkimisväärse ajakuluga börsi jälgimisele - pakkumised ja tehingud tehakse iga tunni kohta, millega kursisolemiseks läheb üsna palju aega. Täpsema info Nord Pool Spot hindadest leiab
.

Kas teie hinnangul käitub Eesti Energia eetiliselt, kui pakub Eesti Posti postkontorites vaid ühte oma paketti? Kas ei ole tegemist tarbijat suunava valikuga?

Elektrienergia lepingute sõlmimine Eesti Posti kontorites on inimestele üks lisavõimalus. Lisaks sellele saab lepinguid sõlmida elektrimüüjatega internetis, telefoni teel ja teenindusbüroodes. Kindlasti võiks Eesti Post pakkuda rohkem valikuid, tema teenindusvõrk on selleks just sobiv. Majandusministeeriumi andmetel pole aga ükski teine elektrimüüja peale Eesti Energia ametlikult Eesti Posti poole pöördunud.

Kui palju inimesi külastab igapäevaselt avatud2013. ee lehekülge?

Rekordpäeval külastas www.avatud2013.ee lehekülge ligi 10 000 inimest, keskmiselt jääb viimasel ajal päeva külatuse hulk ca 4500 juurde. Alates veebi avamisest on seda külastatud ca 125 000 korda.

Miks peab kodutarbija elektriaktsiisi maksma?

Aktsiis on oma olemuselt riiklik tarbimismaks, mida kasutatakse keskkonnaalasteks tegevusteks.

Kui üldse mingisuguse elektritootja elektripakettidega ei ühine siis: kuidas tuleb elektrinäitu teatada? Kuidas ja kellelt saab arveid? Ka otse elektribörsilt?

Elektriarvesti näit tuleb igal juhul teatada võrguettevõtjale. Arve üldteenuse korras tarbitud elektrienergia eest esitab sellisel juhul võrguettevõtja või tema nimetatud müüja. Näiteks Eesti suurima jaotusvõrguettevõtja Elektrilevi OÜ nimetatud müüjaks on Eesti Energia AS. Ka elektririketest tuleb edaspidi teatada sama moodi kui siiani.

Kuna börsipakettide puhul ei kasutata NPS börsihinda, vaid kaalutud keskmist hinda, kus iga kuu jaoks kaalutud keskmisi hindu avaldama hakatakse? Kas seda võiks teha MKMi kodulehel? Kas kaalutud keskmine sõltub vaid börsi tunnihindadest või veel millestki?

Börsihinnast sõltuva paketi puhul leitakse tarbija iga tunni tarbimiskoguse ja sellele tunnile vastava börsihinna kaalutud keskmine hind. Seega on kuu tundide kaalutud keskmine hind igale tarbijale individuaalne ning seda saab iga tarbija ise vastavalt avaldatud tunnihinnale ja enda tarbimiskogusele kontrollida.

Miks ei saaks Eesti vabariigi elanikkond teha ühte ühishanget ja saada voolu selle sama hinnaga, mida vahendajad enne edasimüümist?

Ühishanked ei ole keelatud. Nii mõnedki omavalitsused on seda teed läinud, ühisostu plaanib ka Eesti korteriühistute liit. Kuna tarbijate harjumused on erinevad, siis üleriigilist hanget ei ole mõistlik korraldada. Lisaks muutuks üsna mõttetuks ka turg kui selline koos erinevate pakkumistega.

Vähe on räägitud võrgutasudest, mis moodustavad elektriarvetest enam kui kolmandiku. Väidetavalt erinevad erinevate võrguettevõtjate võrgutasud ligi viiendiku ulatuses. Kuna riik kiidab võrgutasud heaks, siis ilmselt olete õige inimene vastama, miks võrgutasude puhul hinnakäärid nii suured on?

Eestis on kokku 36 erinevat võrguettevõtjat. Kõigi võrguettevõtjate võrguteenuse tasud on kulupõhised ning kooskõlastatud konkurentsiametiga. Suurt võrguteenuste tasude erinevust oskab kõige paremini selgitada konkurentsiamet.

Millist mõju avaldas teie hinnangul turule lepingu lõpetamise trahvide seadusevastaseks kuulutamine?

Seda mõju on veel vara hinnata, kuid tõenäoliselt hakatakse pakkuma vähem fikseeritud hinnaga pakette.

Millal tulevad üle Eesti kaugvoolumõõtjad?

Kõik mõõtepunktid peavad olema varustatud kauglugemisseadmega hiljemalt 2017. aasta 1. jaanuariks.

Reedesest Eesti Ekspressist selgus, et eratarbijate elektrihinda ka avatud turu korral isegi mitmetes ELi rikastes riikides reguleerib ikkagi riik. Miks Eestis seda ei tehta?

Eelmise nädala Eesti Ekspressi artikkel ei olnud päris täpne. Elektriturg Euroopa Liidu liikmesriikides avatud. Elektrituru avamine puudutab elektritarbijate ligipääsu erinevatele elektritootjatele ja selle osas on elektriturgu Eestis kinni hoitud. Reguleeritud on elektri tootmishinda, mida kuskil ELis ei tehta ja ka ei tohi teha. See oli omaaegne erand, mis liitumisläbirääkimistel saavutati. Oluline on see, et tänu sellele on Eesti elanikud saanud kaua aega tarbida ELi üht odavaimat elektrit. Kuna 2013. aastal jõustub uus kliimapoliitika, siis fossiilsetest kütustest elektri tootmine kallineb.

Euroopa Liidu 13 liikmesriigis on kodutarbijate müüdava elektri hind allutatud kas osaliselt või täielikult riiklikule regulatsioonile. Eesti jätkab oma senist poliitikat, et kui keegi langeb kallineva elektri tõttu alla toimetuleku piiri, siis see osa kompenseeritakse.