Piirikaubanduse mõju on tänaseks isegi suurem kui me ennustasime ja sellest tulenevalt on suurem osa meie kasvust tulnud Kesk- ja Põhja-Eestist, ütles Coop Eesti keskühistu juhatuse liige Jaanus Vihand lühiintervjuus Ärilehele.
Kuidas hindate 2018. aastat Coopi seisukohast?
2018. aasta oli üsnagi vastuoluline. Ühest küljest tegi Coop taaskord kõigi aegade käiberekordi ja saavutas ka viimase 10 aasta parima turuosa, kasvades turukasvust ligi kaks korda kiiremini. Teisalt on näha, et piirikaubanduse mõju on tänaseks isegi suurem kui me ennustasime ja sellest tulenevalt on suurem osa meie kasvust tulnud Kesk- ja Põhja-Eestist.
Muid aspekte vaadates on läinud aga päris kenasti. Coop sai 2018. aastal nii Aasta Kaubandusteo auhinna Eesti suurima sularahavõrgustiku käivitamise eest kui ka kevadel välja antud „E-tegu 2017“ tiitli ecoopi raames loodud Coop Kokakooli nutika lahenduse eest. Aasta jooksul on avatud ja rekonstrueeritud kümneid kauplusi, mitmes kaupluseformaadis on kasutusele võetud täiesti uus kontseptsioon ja meie Nutikassade kaubamärgist on saanud iseteeninduskassade sünonüüm. Coopi epoe kasvu arvestame jätkuvalt kordades ja olime esimesed, kes tõid turule täisfunktsionaalsed toidukapid või võimaluse otse epoest annetada Toidupangale.
Millised on 2019. aasta põletavamad majandusteemad?
Kohalikus vaates on kõige põletavam teema meie jaoks valimised. Loodame väga, et misiganes koalitsioon ka võimule ei saa, on sellel piisavalt julgust, riigimehelikkust ja kainet meelt, et piirikaubandus esmajärjekorras ära lõpetada. Samuti loodame väga, et uus valitsus suudab päitsed pähe panna ka kohati väga ülekäte läinud ametnikele, kes ilma igasuguste mõjuanalüüsideta loovad uusi regulatsioone ja seadusi, millel on väga suur mõju nii turuosalistele kui ka lõpptarbijatele.
Kõige parem uue aasta kingitus olekski, kui meie riigis tehtaks asju ainult põhjendatult ja mõistuslikkusest lähtudes – igale seadusele peab eelnema põhjalikult läbiarutatud mõjuanalüüs, mis tehtud mitte vaid linnukese pärast formaalselt aga ka sisuliselt ja mille juures kuulatakse lisaks ametnike endi sõpradele ka turuosalisi ja teadureid.
Kas kaubandusturul jätkub senine hoog?
Toidu- ja esmakaupade turul mingit liiga suurt hoogu tegelikult olnud ei ole. Kui vaadata turu kasvu, siis 2018. aastal on see seni olnud 10 kuu arvestuses kokku vaid 2,87%. Suur negatiivne mõju on kindlasti olnud piirikaubandusel ja ka Soome turistide ärakukkumisel.
Teisalt on selgelt näha, et toidukaubanduses on tükimüügi lagi juba sisuliselt läbitud – kahaneva rahvaarvu, väheneva ostujõulise turistiarvu ja piirikaubadnuse tingimustes on kasv tulnud peamiselt vaid inflatsiooni tõttu. Piima, leiba ja sinki pole rohkem kodudesse ostma hakatud, pigem eelistatakse aina enam väljas süüa või „3 eurost kohvi“ juua.
Kas tulevat aastat vaatate optimistlikumalt kui tänavust või on aeg hakata arvestama kitsamate aegadega?
Me oleme loomu poolest optimistid ja usume, et ka kitsamatel aegadel on võimalik hästi hakkama saada, kui olla nutikad ja teha väga palju tööd. Selge on see, et lähiaastatel konkurents turul ainult kasvab ja meeles tuleb pidada, et välisomanduses konkurentide emafirmad on kõik kordades suuremad kui Eesti turg kokku. Seepärast otsime pidevalt võimalusi, kuidas konkurentide suurusest tulenevad eelised elimineerida. Ja loomulikult tuleb sellest tulenevalt paljusid asju hakata tegema teisiti kui seni – see puudutab nii kaupade sisseostu kui ka sisemisi protseduure.
