INTERVJUU: Eestis eraisikuid nooliva Läti panga juht räägib plaanidest

Citadele panga juhatuse esimees Guntis Belavskis andis Ärilehele Eestis uue pangakontori avamise puhul intervjuu, rääkides panga plaanidest ja laiemalt pangandusest. Ka sellestet, et ei pea õigeks klientidele negatiivsete hoiuseintresside kehtestamist.

Kui rahul olete Citadele panga turuosaga Eestis?

Ma ei mäleta meie pangas, millal me kasutasime viimati väljendit turuosa. Me vaatame seda hoopis kasumi perspektiivist. Kui me genereerime grupis jätkusuutlikult kasumit oma aktsionäridele, siis ei ole väiksusel tähtsust. Meie jaoks ei ole kunagi olnud turuosa tähtis. Meil on Lätis tugev positsioon, kasvame kiiresti Leedus ja ka Eestis. Turuosa ei saa meie jaoks olla eesmärk omaette, kuna klientidele ei oma turuosa tähtsust. Tähtis on äri jätkusuutlikus ja kasumlikkus, hea omakapitali tootlus. Meil on hea äri.

Mitmed pangad nagu Danske Bank ja DNB Eestis on lahkunud eraisikutest jaeklientide teenindamisest. Mis muudab selle äri Citadelele atraktiivseks?

See on atraktiivne, kuna oleme kohalik pank. Ma ei tahaks üleliia kommenteerida rahvusvahelisi panku Baltikumis, kuna nende siinne tegevus peab kuidagi olema grupi huvides, kuid meie oleme Balti pank. Meie kodu oli, on ja jääb siia. Tahame oma koduturul kasvada. See ei ole valik, vaid väga lihtne otsus, kuna oleme siin.

Kes on Teie kliendid Eestis?

Meil on igasuguseid kliente, kuid eraisikutest kundesid on suhteliselt vähe. Enamuses on väikese- ja keskmise suurusega ettevõttes, suurettevõtteid on vähem. Viimasel ajal on lisandunud finantsinstitutsioonid, kes paigutavad meile raha. 2017. aasta muutus seisneb selles, et eraisikutest kliente tuleb juurde. Meil on tunne, et meil jagub ressursse, et kopeerida Läti edu Eestisse. Citadelel on Baltikumis kokku umbes 350 000 eraisikust klienti ja 35 000-40 000 äriklienti.

Kuidas te kavatsete endale eraisikutest kliente kliendiks meelitada? Kas plaanite pakkuda tasuta pangapaketti, kõrgemaid hoiuseintresse või soodsamaid laenutingimusi?

Meil on hea strateegia ja me ei taha täpsemalt seda veel turuosalistele teada anda. Turg, kliendikäitumine ja suhtumine pankadesse muutuvad. Kuna me oleme kohalik pank, siis me suudame reageerida kiiremini. Me toome turule toote, vaatame kuidas see klientidele meeldib ja kas midagi tuleb muuta. Seda saavad endale piirkonnas lubada väga vähesed pangad. Me proovime toodet saja või tuhande kunde peal ja teeme muudatusi. Näiteks meie mobiiliäpp on tehtud ainult Balti kundede jaoks lähtudes kohalike kundede vajadustest. Räägime kliendiga kohalikus keeles ja küsime, et mida te tahate? Kuna vahemaa tootearenduse ja kliendi vahel on väike, siis me jõuame tooteni, mis kliendile sobib.

Kas Citadelel on plaanis Eestis lisaks ühele kontorile ja ainsale sularahaautomaadile lisada kontoreid ja sularahaautomaate?

Plaani meil ei ole, kuid ma loodan, et me mõned kenad kontorid Tallinnas nagu see uus kontor Tallinnas ikka teeme ja võib-olla ka mujal. Meid juhivad kliendid, kui nemad meile ütlevad, et oleks väga kena kui te avaksite Tallinna kesklinnas kontori, kuhu me lihtsalt pääseme, siis me kaalume seda. Sularahaautomaatidega on lihtsam. Me ei pea looma oma sularahaautomaatide võrku, vaid kliendid saavad meie kaarti kasutada ristkasutuses teiste pankade automaatides. Sularahaautomaadid on kallid. Me ei taha selle kuluga oma kliente koormata. Maksame teistele pankadele väikest tasu ja kõik on rahul. Meil ei ole sellist kliendibaasi, mis õigustaks Eestis sularahaautomaatide võrku.

Sularahakasutus muutub. Noored inimesed, kellega me tahame töötada, kasutavad aina vähem sularaha. Kui äri edeneb, oleme valmis lisama sularahaautomaate. Moodsas pangas ei pea olema 150 pangakontorit või sularahaautomaati. Teenustasupoliitika peab olema nutikas, mis lubab kliendil kasutada mistahes panga sularahaautomaati.

Kas Nordea ja DNB Balti üksuste ühendamine suurendab või vähendab konkurentsi?

Ma loodan, et see suurendab konkurentsi. Meie edu on alati vedanud konkurents. Meie DNA on, et mida parem konkurents, seda paremaks me muutume. Mina isiklikult tervitan seda tugevat panka, kuid praegu on alles paljud ühinemisprotsessid käimas. Loodame, et neil ei lähe väga kaua aega organisatsioonilise ülesehituse, toodete loomise, töötajate ja brändi leidmisega. Kliendid võidavad alati konkurentsist. Kliendid kannatavad, kui turul on paar domineerivat panka ja kliendil ei ole põhimõtteliselt kuhugi mujale minna.

Kui keeruline on Citadelel eristuda teistest turul tegutsevatest pankadest?

Praegu ei ole keeruline, sest me oleme väikesed. Turundus ja kommunikatsioon on väga kallis ja komplitseeritud. Õnneks tegutseme me väikestel turgudel. Usume, et kui pakume väikesel turul näiteks 10 000 kliendile head teenust, siis kliendid räägivad sellest teistele. Tahame inimestena olla klientidele väga kättesaadavad. Kuigi me investeerime aina edasi digiteenustesse, jääb inimeste vaheline füüsiline suhtlus oluliseks. Praegu on minu arvates Baltikumist Eesti turg kõige atraktiivsem, kuna Eestil läheb mitmete parameetrite alusel paremini. Eesti kinnisvaraturg on väga hea. Mulle meeldiks väga kui Eesti äri kasvaks sama suureks kui Läti oma või veel suuremaks, sest meie jaoks ei ole vahet – kõik kolm Balti riiki on meie koduturud.

Miks on Läti pangad alati näinud mitteresidentide teenindamises äri?

Kui seda õieti teha, on see hea äri. Seda teevad Austria, Šveits, Luksemburg, London. Välisklientidega tööd ja neile finantsteenuste pakkumist loetakse luksuseks. Võtad välismaalt kapitali, see töötab sinu riigis ja avaldab lõpuks mõju majanduskasvule. Lätil oli tohutu edumaa omades häid sidemeid endise Nõukogude Liidu maadega. Kuidagi 1990ndate alguses tekkis finantskeskus. Viimasel ajal on see äri muutunud keerulisemaks, kuna üleilmselt on trendiks riskide vähendamine. See äri peab muutuma. Kui see muutub ja seda tehakse õieti, siis on see äri millega tegeleda. See eeldab nulltolerantsi vastavusriskide osas. Kui see on olemas, siis Venemaal ja Kasahstanis on sajad hästitöötavad ettevõtted, kes tahaksid luua Lätti oma äribaasi. Meie pangale ei ole see oluline osa ärist.

Kas Citadele plaanib teha avalikku aktsiapakkumist ja minna börsile?

Tõenäoliselt on see asjade klassikaline käik. Andsime väga tõsiselt märku, et see sobib meile. Proovisime veidi liiga vara, enne USA keskpanga rahapoliitika muutust, kuid see ei õnnestunud. Otsustasime parem mitte viia lõpuni suhteliselt edukat IPOd. Meil on investorsuhted ja kõik börsiettevõtteks olemiseks vajalik. Kui tekib kapitalivajadus, siis mõtleme aktsiate avaliku pakkumise võimalusele.

Kas 2017. aastal?

Ma ei näe praegu sellel aastal vajadust täiendava kapitali jaoks. See võiks juhtuda vaid siis, kui turg on väga hea või saame investoritelt tagasisidet, et nad tahaksid midagi osta. Müüsime hiljuti edukalt võlakirju ja viisime need Nasdaqile.

Kui suur on Citadele viie aasta pärast?

Vastavalt avaliku ettevõtte reeglitele oleks see nüüd tuleviku vaatav informatsioon. Ma ei tohi sellele vastata. Ma saan öelda, et me oleme vaieldamatu Balti tšempion eraisikute ning väikese ja keskmise suurusega ettevõtete segmendis.

See ei tähenda suurimat turuosa?

Meie eesmärk on olla tipus, see ei tähenda mingit vaadet turuosa osas. See tähendab olla klientide teadvuses tipus. Kui küsid kliendilt, et mis panka nad kõige rohkem armastavad, siis vastus peaks olema Citadele. Turuosa kasv on vaid selle kõrvalnähtus.

Panka saab kasvatada kahel moel – klientide kasvu toel või ülevõtmisi tehes. Kas Citadelel on ülevõtmisplaane?

Plaane ei ole. Et saaks midagi üle võtta, peab olema mida üle võtta. Ma ei näe praegu turul palju ülevõtmisobjekte. Kuid me vaatame nagu igaüks turul võimalusi ja kuid ma ei näe praegu midagi mida vaadata. Kasvame parem praeguse kasumlikkusega. Iga pank on valmis midagi ostma, kui see on hea tehing. Me vaatame kõiki Balti panku. Aga ainult vaatame, sest isegi kui me peaks läbirääkimisi, ei tohi ma sellest rääkida.

Kui raske on pangal tegutseda madalale või isegi negatiivsete intresside olukorras?

See on keerulisem kui tegutsemine kõrgete intresside oludes. Eks me püüame kohaneda. Me oleme alati laenuportfelli ületavat hoiuseportfelli heana likviidsuse seisukohast. Meie vaade on parem omada suurt likviidsust kui seda mitte omada. Seni kuni me ei pea küsima oma klientidelt tasu raha hoidmise eest, oleme me rahul.

Kas Citadele pangas kehtivad negatiivsed hoiuseintressid?

Ei. Ärimehena peaksime me tõenäoliselt seda tegema. See läheb meie loogikaga vastuollu. Baltikumis on pangad ehitatud klientide rahadega. Kliendid on selle eest maksnud – kontorite, peakontorite, mööbli, kõige eest. Raha hoidmise eest pangas tasu küsimine oleks ikka päris meeleheitlik olukord. See on viimane õlekõrs. Ma ei saa öelda, et seda ei juhtu, kuid siis peab turuolukord meid selleks sundima.

Eestis on mitmed pangad kehtestanud suurtele äriklientidele negatiivsed hoiusintressid…

See on äriliselt kindlasti hea valik. Samas läheb see vastuollu minu põhimõtetega. Ma olen alati olnud müügiinimene ja töötanud klientidega. Mina ei tea, kuidas ma saaksin seda kliendile seletada. Kui mõistad, et kogu pank on ehitatud klientide rahadega, siis kuidas sa saad neile öelda, et mine ära või maksa siin raha hoidmise eest. Püüame seda vältida nii kaua kui võimalik.