INTERVJUU: Ekspert: õigus on neil, kes arvavad, et elektrihind kallineb 50 protsenti
Järgneb intervjuu Baltic Energy Services tegevjuht Kaido Veldemanniga:
Mida on energiaturu avanemine siiani endaga kaasa toonud nende 204 ettevõtte jaoks, kes praegu börsilt ostavad? Kui palju on elektrihind nende jaoks kallinenud?
Energiaturu avanemine või õigemini öeldes piirang reguleeritud hindade kasutamiseks alates aprillist 2010 on oluliselt suurendanud vabaturuklientide kulutusi elektrienergiale. Siinkohal ei ole väga palju vahet, kas elekter ostetakse börsilt või kahepoolse lepinguga.
Pikaajaliselt on elektribörsi hind indikaatoriks, millel põhinevad fikseeritud hinnaga pakkumised ning elektribörs on heaks alternatiiviks senisele ostupoliitikale. Aasta tagasi me hindasime elektrienergia hinnatõusuks ca 40 protsendi kanti. Paraku osutus tegelikkus isegi veelgi karmimaks ning paljudel ettevõtetel suurenes elektrienergia ostukulu rohkem kui 50 protsendi võrra.
Mida toob see eratarbijale kaasa ja kui palju elekter kallineb? Hinnangud jäävad vahemikku 15-50 protsenti.
Nii laia hinnangu skaala puhul on ilmselt kõigil ennustajatel õigus. Pigem ma usun neid, kes pakuvad 50 protsendi lähedale ja räägivad ainult elektrienergiast. Tänane kaubeldav ning meie piirkonnaga võrreldav elektrihind Soome piirkonnas on aastaks 2013 50 eurot megavatttunni eest. Kui tänane reguleeritud hind on 29 eurot megavatttunni eest, siis võib igaüks ise teha orienteeruva arvutuse.
Loomulikult tuleb siinkohal märkida, et tuleb eristada elektrienergia ning võrguteenuse erinevust. Võrguteenus jääb monopoolseks teenuseks ning selle hinda kontrollib ja kooskõlastab Konkurentsiamet. Seega kui elekter kallineb pea poole võrra, siis kulutus võrguteenusele ja elektrienergiale kokku nii palju kindlasti ei tõuse. Siit ka ilmselt põhjus, miks pakutav vahemik on nii suur.
Mis mõjutab praegust energiaturgu ja milline on tuleva viie aasta perspektiiv?
Praegust elektrienergia hinda mõjutab tootmise/tarbimise tasakaal elektribörsil, ühenduste suurus ning stabiilsus naaberriikidega, valitsuse kava taastuvenergia toetuste ning aktsiiside osas. Lähiajal tuleb vaadata, milliseid tootmisvõimsusi on lisandumas viie aasta perspektiivis, milline on NPS areng Läti ja Leedu suunas ning kindlasti mõjub elektrihinnale Estlink 2, mis lähendab Eesti ja Soome hindasid.
Kas elektribörsile oleks ka alternatiive ja kui, siis milliseid?
Elektribörs on ise alternatiiv kahepoolsetele fikseeritud hindadega lepingutele. Börsil arvutatakse välja igaks tunniks võimalik parim hind ning seniajani ei ole suudetud paremat mudelit turumajanduses välja mõelda kui hästi toimiv ning konkurentsile avatud börs.
Milline on Teie hinnang, kui palju võiks tõusta siis elektri hind sellel ja järgmisel aastal, et olla konkurentsivõimeline 2013. aastal turu avanedes?
Selle või järgmise aasta hinnad ei pea kodutarbijale tõusma turu avanemisega seoses - neil lihtsalt pole seost. Aasta 2013 kohta võib teha prognoose tänase vabaturu hinnataseme baasilt.
Turu avanedes tõuseb kodutarbijale elektrihinna elektrienergia osa (täna 3,83 € senti/kWh), ent kodutarbija võrgutariife (täna 4,96 €senti/kWh), taastuvenergia tasu (täna 0,73 €senti/kWh), ega aktsiisi (täna 0,54 €senti/kWh) turu avamine otseselt ei mõjuta. Kui aastal 2013 oleksid vabaturu hinnad keskmiselt samad nagu viimase aasta jooksul, siis tõuseks elektrienergia hind ligi 5,5 €sent/kWh-ni ehk ca 45%. Kogu elektrihind koos võrgutariifide, aktsiisi ja taastuvenergia tasu ja käibemaksuga tõuseks aga vastavalt 17 protsenti võrra 10,05-lt 11,8 €sent/kWh-ni.
Kuidas Te suhtute Eesti Energia kasuminumbritesse hinnatõusude valguses? Kas on vaja kasumi suurendamiseks ja muude äride kinni maksmiseks leida see raha inimese taskust?
Elektritariifides ei tohiks olla kajastatud ühegi teise äritegevuse kulusid. Seda, et hinda pole lülitatud ühtegi üleliigset kulukomponenti ning et monopoolsel turuosal ei ületa kasum lubatud tootlust, kontrollib Konkurentsiamet. Vabaturu kasumimarginaali määrab turg, tarbijate teadlikkus ning konkurentide käitumine.
Kas protseduuriliselt ning ka majanduslikult oleks võimalik kasumi alandamisega kompenseerida elektrihinda?
Konkurentsiamet määrab monopoolsele äritegevusele lubatud tootluse arvestades kapitali pikaajalist hinda. Lisaks kontrollib Konkurentsiamet, et tootlust lubatakse vaid otseselt reguleeritud äritegevusega seotud kapitalile, mitte muu äritegevuse katteks. Selle eesmärk on jätkusuutlik majandamine, mis võimaldaks elektrivaldkonnal iseseisvalt toime tulla vajalike investeeringutega. Seda, kas lubatud tootlus on liiga kõrge või madal, peab hindama Konkurentsiamet. Lisaks kontrollib Konkurentsiamet, et erinevate tegevuste vahel ei oleks ristsubsideerimist. Ehk võrguteenuse hinda ei saa mõjutada elektri müügimarginaali alandamisega.
Vabaturu elektrihinda Konkurentsiamet ei kontrolli ja siin on kliendil võimalik valida endale kõige odavam pakkumine. Selleks, et reaalset valikut saaks teostada, peaks kliendil olema võimalikult lihtne vahetada elektrimüüjat.
