INTERVJUU: Fjodor Kvitš: majandusolukorrast olenemata tuleb teha tööd ausalt
Majandusminister Juhan Partsi ettepanekul andis valitsus detsembris juhtiva metallitööstusettevõtte BLRT Marketex peadirektorile Fjodor Kvitšile Eesti kodakondsuse. Marketexi silmapaistvaimaks tööks alanud aastal kujuneb Rootsile veealuse metallist metrootunneli valmistamine.
•• Miks teie võtsite Eesti kodakondsuse, kui venekeelse elanikkonna seas on saanud väga populaarseks Vene kodakondsus?
Mõtlesin selle üle väga tõsiselt. Teoreetiliselt oleksin võinud valida Ukraina, Iisraeli ja Venemaa kodakondsuse vahel. Minu abikaasa sai Eesti kodakondsuse ammu ja seostab oma tulevikku vaid Eestiga. 21-aastane tütar ja 14-aastane poeg on siin kasvanud. Nemadki seovad oma elu vaid Eestiga. Kui ma külastan Kaliningradi, kus lõpetasin ülikooli, ja kohtun sõpradega, siis tunnen alati, et ma ei suudaks enam Venemaal elada. Olen juba teistsugune.
•• Mida me peaksime Eestis tegema, et üle saada vastastikusest umbusust?
Kui kodus mees ja naine aina tülitsevad ega mõtle peamisele – kodu on vaja hoida –, siis pole head tulemust oodata. Olen kasvanud Ukrainas Vinnitsa oblastis juudi perekonnasja seetõttu saan väikerahva probleemidest väga hästi aru. Igal rahval on oma geneetiline mälu, mida teised peavad mõistma. Tuleb iga päev ausalt oma tööd teha. Seejärel tuleb kodurahu ja ilmuvad innovaatilised ideed, Eesti Nokia ja kõik muu.
Meie, nn venekeelsed elanikud, oleme juba omaks võtnud suure osa eestlaste mentaliteedist. Samamoodi on meiega koos elavad eestlased omaks võtnud meie mentaliteeti. Sellest ei pääse kuskile. Integratsioon on see, et minu poega kutsutakse vene õppekeelega koolis Aleksandriks ja eestikeelses trennis Sassiks ning tema jaoks pole eesti, vene või inglise keeles suhtlemisel mingit vahet. Minu ettevõttes on nii: kui minul läheb hästi, siis läheb ka firmal hästi. Selline suhe peab kehtima ka riigi ja inimeste vahel.
••Kuidas elada üle hoogu võttev majanduskriis?
BLRT-s valitseb reegel, et vaatamata ümberringi toimuvale tuleb teha oma tööd ausalt. Kui selle reegli järgi käia, siis elame kriisi ajal veidi viletsamalt, aga kui kriisi ei ole, elame veidi paremini.
•• Kas praegu algav majanduskriis võib kaasa tuua samasuguse majandussuhete hävingu nagu Nõukogude Liidu lagunemine?
Praegust kriisi ei saa Nõukogude Liidu lagunemisega võrrelda, sest Nõukogude Liit lagunes poliitiliste muutustega. Praeguse kriisi puhul pole finantssüsteemi kriis ainumäärav. Väga suurt ja võib-olla peamist rolli mängib hoopis juhtimiskriis. Ettevõtted muutusid ülemaailmseteks, nii suurteks, et neid pole enam võimalik juhtida. Mängu tuli infotehnoloogia, kuid lülitusid välja juhtimiseks kõige olulisemad asjad: teadmised ja oskused ning pea ja süda. Juhtimine tähendab ennekõike inimeste mõjutamist, kuid nüüd on hakatud inimesi juhtima nagu rauda või masinaid.
•• Mida siiski ette võtta, et majandusele nii tumedana paistev tulevik üle elada?
Pole õige arvata, et nüüd on juhtunud midagi õudset. See on kriisiolukord, kuid sellepärast me ei sure. Olime viimaste majanduskasvu aastate jooksul kõik justkui narkojoobes. Valitses soov töötada sama laisalt nagu Nõukogude Liidus, kuid teenida sama palju kui Euroopa Liidus. Ent elu on väga lihtne: imesid võib ette tulla, kuid neid ei juhtu kogu aeg ja igal pool. Minu asi pole riigile nõu anda, sest riigi juhtimine erineb ettevõtte juhtimisest. Ka meie kontsernis tuleb ette olukordi, kui pole piisavalt palju tööd. Selle, mis teenime, kulutame infrastruktuuri ehitamiseks. Remondime oma dokke, siis me ei kaota inimesi. Riigile kuuluvad teed, koolid ja haiglad, mille ehitamiseks saaks kulutada raha, et päästa ehitus- ja tööstusettevõtteid välja suremast.
•• Eesti ettevõtjad kurdavad sageli, et häid insenere pole kusagilt võtta. Kuid samal ajal näitab statistika, et ettevõtted maksavad inseneridele närust palka. Miks on nii?
See pole õige. Kui näiteks kaks aastat 20 000-kroonise palgaga töötanud insener läheb tööle kuhugi ehitusele ja tassib 40 000 krooni eest tsemendikotte, siis järelikult on majanduses midagi paigast ära. Kui meie viltu arenenud majandusolukorras maksti kvalifitseerimata töölisele rohkem, siis just selle pärast kaotasime terve põlvkonna insenere.
••Kuidas te hindate Eesti metallitööstuse väljavaateid?
Eestis on peale Balti Laevaremonditehase veel mõningaid intellektuaalse potentsiaaliga metallitöötlemisettevõtteid, kuid neid võiks olla rohkem. Ehitusbuumi ajal tekkis palju metallkonstruktsioonide tootmise firmasid – kuid see pole just väga intellektuaalne töö. Uurisime samuti ehitusturule mineku võimalust. Kuid meile öeldi, et meie kvaliteeti ei vajata. Ma ei saa ju öelda keevitajale: enne keevitasid hästi, nüüd aga keevita viletsalt ja homme jälle hästi. Me ei hakanud kvaliteedi latti alla laskma.
•• Kas Eesti keevitajad juba koputavad Balti Laevaremonditehase uksele ja te ei pea enam keevitajaid Hiinast ja Ukrainast sisse vedama?
Iga päev käib meilt tööd küsimas viis–kümme inimest. Enamasti on nad aastaid pärast kooli lõpetamist töötanud väheste kvaliteedinõuetega ettevõtetes ja nende oskused ei sobi meile. Kui me näeme, et inimese silmis on mingi sära – intellekt ja töötahe –, siis võtame ta tööle ja õpetame ümber. Kuid paljudele ütleme ära. Lihtsa töö jaoks on Eestis keevitajaid palju. Kuid meie töö pole liinitöö, iga toode on erinev. Rootsi tunnelisse, mida ehitame, tuleb veealune metroo. Seal hakkavad liikuma inimesed. Me ei saa seda ehitada nii, et see rootslastele pähe kukuks. Kui näiteks 40 meetri sügavuses vee all tekib keevisesse mingi pragu, siis vastutame selle eest meie.
•• Mida peaks tegema, et väga head keevitajad tuleksid Soomest tagasi?
Nad tulevad tagasi. Mehe vaimulaadi juurde kuulub koos perekonnaga elamine, laste kasvatamine. Mehed ei taha juba loomu poolest sõita kuskile kaugele, et näha oma perekonda vaid korra poole aasta tagant. Küsimus pole üksnes rahas, vaid selles, et Eestis oleks mõnus elada.
•• Mis ambitsioonid on teie ettevõttel eelseisvateks kriisiaastateks?
Me tahame saada tööstusharu liidriks mitte Eestis, Läänemerel, vaid kogu maailmas. See on ellu jäämiseks ja parimate töötajate leidmiseks ainuvõimalik eesmärk.
•• Üleilmse liidri kohta taotledes peate ühte sulatama eri kultuuride parimaid kogemusi. Eestis näib rahvusvaheliseks läbilöögivõimeks vajalikku loomingulisust sageli nappivat. Mida soovitate Eesti ühiskonna konkurentsivõime suurendamiseks?
Ma ei nõustu sellega, et Eestis selline loomingulisus puudub. Kui sa tahad saada parimaks Narvas, tähendab see ühesugust pingutust ja eesmärke. Kui tahad
saada parimaks Eestis, siis on vaja juba teistsugust lähenemist ja taset. Kui tahad, et sinust kuuldaks kogu maailmas, siis pead seadma ennast kõrvuti inimestega, kellel on samasugused eesmärgid.
Kes ta on?
Fjodor Kvitš
Sündinud Ukrainas 1964
•• Lõpetanud Kaliningradi tehnikaülikooli 1986
•• Töötab Balti Laevaremonditehases aastast 1986
•• Marketexi direktor aastast 2002
Allikas: Marketex
