Intervjuu: järgmine aasta toob ehitusturule muutusi
Mis on Teie arvamus, kaua kriis veel kestab, millal me hakkame jälle ehitama mõistlike hindadega (ei mõtle buumiaega). Kas on oodata mingit tegevust / tellimusi valitsuse poolt ehitussektori toetamiseks neil rasketel aegadel?
Pole kahtlust, et ehitussektorile kujunes lõppev aasta ehitusmahtude osas kõige kasinamaks. Ent samas võib ka tõdeda, et põhi on käes ja et ka ehitusturg on ilmutamas juba esimesi elavnemise märke.
Üheks väga oluliseks eesmärgiks on EEEL pidanud 2010. aastal ehitusturu elavdamist ja tööhõive tagamist ehitussektoris. Selles küsimuses esitas ka EEEL MKM-le oma ettepanekud.
Ühe ettepanekuna pakkusime välja CO2 kvootide müügist saadava tulu suunamist hoonete energiatõhususe parandamisele suunatud toetusmeetmetesse, sest on ilmne, et analoogsete meetmete rakendamine avaldab lähitulevikus olulist mõju nii ehitussektori elavnemisele kui ka tööhõive parandamisele.
Tänaseks on jõustunud määrus „Korterelamute rekonstrueerimise toetus“ ja lisaks sellele on valitsusel plaanis ehitustegevusse suunata veel ligi 2,6 miljardit krooni kohalike omavalitsuste ja tähtsamate riigiasutuste hoonete energiatõhususe parandamiseks.
On teada, et lisaks toetusmeetmetele on riik plaaninud järgmiseks aastaks oluliselt rohkem ka muid ehitusinvesteeringiud, mis annab alust prognoosiks, et järgmisel aastal on ehitussektoris oodata juba mõõdukat käibekasvu (hinnanguliselt 10-15% võrreldes käesoleva aastaga). Vaatamata ehitusmahtude teatavale kasvule saab ka järgmine aasta olema ehitajate jaoks parajaks proovikiviks, ent 2012. aastaks peaks suuremad raskused olema ületatud. Ehitushindade osas võib õelda, et hinnad on hakanud vaikselt tõusma ja et mõõdukas tõus jätkub suure tõenäosusega ka 2011. ja 2012. aastal.
Kas ei võiks mõelda näiteks sellisele asjale, et hakata pidama nimekirja firmadest ja nendega seonduvatest isikutest, kes ei pea regulaarselt kinni oma kohustustest ja nendest, kes hoiduvad maksmisest alltöövõtjaile, kasutades „seaduslikke“ teid ja Eesti riigi „kaitset“?
Oleme seda teemat juhatusega arutanud. Kaks aastat tagasi saatsime paljudele ehitusettevõtjatele järelepärimise eesmärgiga krooniliste võlglaste ja kohustuste täitmata jätjate väljaselgitamiseks. Tulemus oli enam kui tagasihoidlik, kuna vastused saatsid mõned üksikud.
Ise olen seda meelt, et ehk ei peakski niivõrd keskenduma ettevõtetele, kes kohustusi ei täida ja seadust rikuvad. Selle jaoks on meil Eestis olemas kindlasti pädevamad organid ja kõikvõimalikke võlglaste nimekirju avaldavad ju ka erinevad inkassofirmad.
Võibolla oleks rohkem kasu sellisest nimekirjast, mis koosneb ausatest ja omal alal tunnustatud ettevõtjatest. Ehitustööde Riigihangete Tunnustatud pakkujate nimekiri.
Juba aastaid on EEELi üks olulisi eesmärke olnud ehitustööde riigihangete tunnustatud pakkujate nimekirja (ERTPAN) pidamise õiguste saamine. Täna on seis selline, et Eesti 4000st ehitusfirmast on selles listis vaid 20 ettevõtet. Masu tõttu kokku kukkunud ehitusturg on aga jõudnud olukorda, mida järjest rohkem iseloomustavad ettevõtjate halb maksekäitumine, JOKK-sündroomid, halb kvaliteet, ebaaus konkurents, lepingurikkumised.
Eesti ehitusettevõtjate maine tervikuna on sattunud tõsise surve alla, mis muudab sageli häid tavasid järgivate ettevõtjate eristamise keeruliseks ebaausat konkurentsi viljelevatest. Vaatamata sellele usume, et tunnustamist väärivate ettevõtete arv on kindlalt ülekaalus. Samuti oleme veendunud, et uuendatav ERTPAN võiks ja peaks olema just õige koht selliste ehitusettevõtjate esiletõstmiseks, et neid veelgi selgemalt ebaausast ettevõtlusest eristada. ERTPANi kuulumine peaks ettevõttele olema kui kvaliteedimärk, mis lisaks riigihangete tellijatele on ka eratellijatele lepingupartneri valikul heaks teenäitajaks.
Sellepärast on vajalik ka selle nimekirja arendamine ja kaasajastamine.
Lõpuks tundub, et aastatepikkune töö on hakanud vilja kandma. Tänaseks on nimekirja üleandmise põhjendus ja tingimused läbinud MKM-i majasisese kooskõlastusringi ja ettepanek nimekirja väljaandmiseks halduslepingu alusel (EEELle) on esitatud rahandusministeeriumile kooskõlastamiseks. Loodame, et otsuse nimekirja osas teeb valitsus juba lähikuudel.
Kuna ja kes peaks kontrollima nii projekte kui ehitamist, et terve Eesti ei peaks „kütma õhku“. Et uued majad peaksid sooja.
Arvan, et selles vallas on väga oluline osa tellijate teadlikkusel. Vajalikud seadusandlikud nõuded ja määrused hoonete energiatõhususe osas on täna olemas. Seda, kui soojapidavat ja millistele kvaliteedinõuetele vastavat hoonet soovitakse projekteerida ja ehitada, peab ikka hankija ise teadma. Kui ise ei oska otsustada, siis tuleb selliste otsuste tegemisel kaasata pädev spetsialist ja nõustaja. Kui projekteerimine on nõuetekohaselt ja tellija soovidest lähtuvalt teostatud, siis võib hakata ehitusprotsessi plaanima ja ehitajat välja selgitama. Ka siin soovitaks vastava spetsialistiga nõu pidada.
Ehitamise kvaliteedinõuetele ja projektile vastavuse kontrollimiseks palkab tellija omanikujärelevalve teostaja. Kui kõik need tegevused on korrektselt läbi viidud, ei tohiks „õhu kütmise“ probleemi tekkida. Arvan, et põhilised probleemid täna on seotud pigem lühinägelikust soovist raha kokku hoida. Ei palgata nõustajat, ei tellita täismahus korralikku projekti ei palgata pädevat omanikujärelvalve teostajat ja ei uurita piisavalt ehitusettevõtja tausta ja teferentse – peaasi, et oleks kõige odavam. Eks siit saagi kõik alguse. Täna ei tohiks ju korralikest tegijatest turul puudust olla.
Kuidas EEEL aitab korrastada riigil ehitusturgu ja mida selleks ette võtate?
Lõppeval aastal töötas EEEL ehitusettevõtjatele järgimiseks välja hea käitusmistava ja eetikareeglid. Üldkoosoleku poolt täielikus üksmeeles vastu võetud reeglite eesmärgiks on ehituse hea tava propageerimine, ebaausa konkurentsi piiramine ja vajadusel kõrvalekaldujate avalikustamine ning eetikareegleid eirava käitumise hukkamõistmine. Kui aegajalt kipuvad teravas konkurentsis head tavad ja ärieetika ununema, siis on liidu ülesanne seda ettevõtjatele meelde tuletada.
Kui mõne ettevõtja käitumine riigihangetel saab selliste eetika- ja käitumisreeglite valguses EEEL-i aukohtu poolt hukkamõistva hinnangu, siis annab see riigihangeteseaduse kohaselt hankijatele (tellijatele) kaalutlusõiguse vastava ettevõtte hankememetluselt kõrvaldamiseks. Usun, et see loob ka ehitusturu korrastumiseka täiendavaid võimalusi. Esimesed hinnangud selliste käitumiste osas on EEEL–i poolt tänaseks juba ka vastu võetud.
Nii kaua, kuni seadused lubavad „faciot“ teha, ei muutu siin midagi, maksedistsipliin tuleb seadustada selliselt nagu on Põhjamaades. Enne peatöövõtja tellijalt viimast makset ei saa, kui on alltöövõtjatele tehtu eest ära maksnud ja hangetes osalemine keelatud, kui on alltöövõtjatele võlad üleval.
Ehitusettevõtjate maksedistsipliini ei saa kahjuks riigihangeteseaduse muudatustega reguleerida kuna ehituslepingute puhul on tegemist võlaõigusliku suhtega. Küll aga saab tellija läbi tema poolt seatud lepingutingimuste maksedistsipliini mõjutada.
Kuidas suhtute sellesse, et suured firmad koorivad nö rasva tellimuste rahadelt ja sunnivad alltöövõtjad maksupettustele, sest alltöövõtjatele ei jää niipalju raha kätte, et majandada end ausalt ära.
Selline tegevus, kui keegi kedagi meelega petab, tuleb hukka mõista. Samas ei saa ma nõustuda väitega, et alltöövõtjaid sunnitakse maksupettustele. Kuidas see nn. sundimine käib? Keegi ei saa kedagi sundida alla omahinna tööle või seadust rikkuma. Ärge sõlmige selliseid kokkuleppeid! Kui sõlmite teadlikult kokkuleppe, mis viib maksupettusteni, siis muutute ka ise seaduserikkujaks ja tagantjärele on raske hinnata kes käitus valesti ja kes mitte.
Mis te sellest arvate, et ehitajad lähevad Eestist ära parema palga peale?
Niikaua, kuni Eestis ei suudeta piisaval määral tööhõivet ehitussektoris tõsta on see mõistetav. Olen igal juhul seda meelt, et parem otsida tööd väljaspool Eestit,kui loota töötu abirahadele või olla alatasustatud.
Tuleks seadusega ära lõpetada ehitustööde teostamine firmadel, kellel endil ei olegi hingekirjas töömehi ning mis värbavad neid alltöövõtjatena. Tellijatel on väga keeruline selliste firmadega koostööd teha.
Olen päri , et tuleks ära lõpetada nende ehitusettevõtjate tegevus, kes rikuvad seadust, kuid mingit kindlat ettevõtluse vormi me kahjuks seadusega ära keelata ei saa, kuna see oleks vastuolus eurodirektiividega ettevõtluse vabadusest. Samuti ei saa me väita, et kõik vahendusfirmad või projektijuhtimisfirmad, millel oma töölised puuduvad seadust, head ettevõtlustava või ärieetikat rikuvad.
Millal hinnatakse jälle ausat konkurentsi ja lõpetatakse väikeettevõtjate peedistamine. Tänase olukorra on põhjustanud seadused, mis on tehtud nelja-viie suurema ehituskontserni hüvanguks ja ministeeriumi õitsenguks.
Tahaks väga uskuda, et ausat konkurentsi osatakse hinnata ka täna ja, et viimasel ajal ühiskonnas üleskerkinud negatiivsed ilmingud ei iseloomusta kogu ehitusturgu. Arvan, et vaatamata seaduste täiusele või puudustele on ka meil kõikidel võimalik selles vallas midagi ära teha. Kui keegi tahab kedagi „peedistada“ siis ei pea ilmtingimata selliste partneritega kokkuleppeid sõlmima ja probleeme ongi tulevikus selle võrra vähem.
Loomulikult on selliseid soovitusi lihtsam anda kui neid järgida, kuid kui me ise oma hoiakuid ei muuda, siis ei kavatse seda teha ka meie ebaausad partnerid.
Mis puutub seadustesse, siis ei usu ma, et sellist seadust, mis suudaks kõike probleeme vältida ja välistaks täielikult ebaausa konkurantsi ilmingud, on keegi võimeline välja mõtlema. Küll aga on majanduskriisi mõjud välja toonud rea negatiivseid ilminguid, mida oleks võimalik seadusesätteid täpsustades või muutes paremini reguleerida, et ebaausat konkurentsi turul vähendada.
Täna määrab olulisel määral turgu ehitussektoris riik, kui praktiliselt ainutellija. Seetõttu ongi kesksel kohal liidu seadusloometöös viimasel ajal olnud projekteerimis- ja ehitustööde riigihangete korraldamise eeskirjade väljatöötamine.
Leiame, et selline eeskiri on vajalik nii riigi rahaliste vahendite efektiivsemaks kasutamiseks kui ka ebaausa konkurentsi vähendamiseks riigihangetel, sest riigihangete seadus ei reguleeri täna vajalikul määral nõudeid ja toiminguid, millega tuleks hankijatel arvestada just spetsiifiliste ehitushangete läbiviimisel.
Tänu selliste eeskirjade kehtestamisele peaks oluliselt vähenema ka võimalike vaidlustuste arv ehitustööde hangetel, mis omakorda aitaks ära hoida nii hankeprotsesside venimist, kui ka sellest tingitud mõttetuid lisakulutusi. Lisaks aitaksid eeskirjad vähendada ka nn JOKK-sündroome ja suunatud hankeid ning vähendaksid seeläbi oluliselt ka hankijate riske ehitustööde riigihangetel.
Tänaseks pole kahjuks eeskirjade lõpplik tekst veel valmis ega kõikide osapoolstega ka kooskõlastatud, ent töö selle nimel käib ja tahaks loota, et lähema paari kuu jooksul antud eeskirjad ka Vabariigi Valitsuse poolt jõustatakse.
Mida tuleks muuta Teie arvates riigihangete seaduses?
Suuremad ootused ja lootused riigihangeteseaduse muutmise vallas on seotud määruse „projekteerimis- ja ehitustööde riigihangete korraldamise eeskirjad“ väljatöötamise ja jõustamisega. Usun, et selle määrusega on võimalik palju probleeme riigihangete läbiviimisel tulevikus ära hoida.
Kas 1.jaanuaril seoses ehitusloaga midagi ehitusseaduses muutub?
Meie andmetel 1. Jaanuaril seoses ehitusloaga ehitusseaduses veel midagi olulist ei muutu.
Praegune ehitusseadus on juba hakanud jõudma ülereguleeritud staadiumisse, kus paberiajamisele (kõikvõimalikud sertifikaadid, KOV load ja muu pudipadi) kulub mõttetult palju raha. Kas olete teinud ettepanekuid, mis vähendaksid mõttetuid paberite hankimisi ja viiksid asja mõistuse piiresse?
Täna on teada, et seaduseandja (MKM) poolt on käivitatud kodifitseerimisprotsess ja et kodifitseeritavas ehitusseaduses püütakse diferentseerida olulisemaid ja vähemolulisemaid ehitustegevusi, et vähendada ehitamisest huvitatud isiku jaoks halduskoormust ning seega on võetud suund riiki ja ühiskonda vähem puudutavate ehitustegevuste nagu näiteks lipumastide püstitamine, ilma avaliku kasutuseta mänguväljakute rajamine, hoonesiseste tehnosüsteemide rekonstrueerimine või ümberehitused jms vabastamiseks ehitusloa kohustusest.
Küll aga ei pruugi see tähendada kõigil juhtudel ehitusprojekti nõude ja kasutusloa nõude kaotamist, kuna läbi viimaste tagatakse ehitiste dokumenteerimine ja nõuetele vastavus. Kodifitseerimisprotsessi tulemusena on samuti soov oluliselt lihtsustada kõikvõimalike ehitustegevust puudutavate lubade taotlemist ja vormistamist. Ühe partnerina osaleb kodifitseerimisprotsessi töös ettevõtjate huvide kaitsjana ka EEEL.
