Miks Leedu meelitab riiki pankade tugifunktsioone (back office’eid) ja meie mitte?

Leedulaste panganduse tugiüksuste mõte ei tulnud üleöö - vaid enam kui 5 aastat tagasi. Tekkis laiapõhjaline arutelu selle üle, mida tahetakse saada. Loodi visioon ja pikaajaline strateegia ja sõlmiti ühiskondlik kokkulepe. Meil kahjuks sellist asja ei ole olnud. Ühiskondlikku leppe eesmärkide saavutamise üheks meetmeks ongi pankade tugikeskused.

Kas meile on see liiga nigel äri?

Meie mõtleme, et see on nii väheväärtusliku lisandväärtusega äri, kuid leedulased näevad selles platvormi oma vähese innovatsiooni arendamiseks. Me ei saa aru, et nad harivad oma tööturgu ja seeläbi hakkab tulema uut sünergiat, uusi ideid.

Mida saaks Eesti teha, et me muutuks atraktiivsemaks?

Oluline on riiklik haridustellimus. Leedu on läbi mõelnud kogu marketingikava, et kui palju neil on näiteks insenere, kui palju neid igal aastal lõpetab ja neid suudetakse turule juurde toota. Täna meil ei ole seda otsustust. Meil on laiali erinevad pusletükid ja kuidas pusle kokku läheb me ei tea, sest meil ei ole visionääri, kes seda ütleks. Üks Leedu eeliseid Eesti ees on olnud nende madalam kulubaas.

Kuidas Eesti võiks end turustada?

Leedus on terved tiimid, kes tegelevad tugikeskuste riiki meelitamisega ja omad spetsialistid, kes teavad mida tuleb teha. See sarnaneb veidi meie EAS-iga, kuid vahe on selles, et Leedul on ühiskondlik nägemus ja tellimus. Seal teatakse, mida tahetakse ja selles suunas tegutsetakse – pannakse lauale väärtuspakkumine. Tulete meie riiki, siis sõlmime kokkuleppe, et siin on need plussid, mis te kohe saate kätte.

Kas nende plusside seas on ka maksusoodustused?

See on üks argument. Lisaks on kohe pakkuda tööjõud. Kulubaas ja rendihinnad on madalamad kui Tallinnas. Samasoodi vaataks ettevõtja ka kulubaasi Eestisse tulles.

Kui palju on Leedus töötajaid tugiteenuste äriga hõivatud?

Barclaysi tehnoloogiakeskuses on kusagil 1300 töötajat, kes pakuvad üleilmselt IT ja personaliteenuseid. SEB Leedu ligi 2000 töötajast enam kui 500 töötab SEB jagatud tugiteenuste üksuses. Swedbanki on IT-toe keskuses umbes 250 töötajat ja 2018. on plaanis nende arv kahekordistada. Danske pangal on neid 500 ringis.

Leedu eesmärk on Skandinaavia ja Baltimaad. Täpselt samad eesmärgid olid kunagi meil. Leedul on meiega väga sarnased mõtted oma kunagi tehtud visioonidokumendis – et saame Põhjamaaks. Leedu liigub sinnapoole, meie täna tahaks liikuda, aga vist väga ei liigu.

Kas Eesti tööjõuturg suudaks teenindada Leeduga sarnases mahus tugiüksuseid?

Täna kindlasti mitte. Mure ongi see, et hariduspoliitika käib ühte jalga, migratsioonipoliitika käib teist, majandus käib kolmandat. Kui need kõik kombineerida, siis 10 aasta pärast miks mitte? Kahjuks me enam seda kaotatud aega tagasi ei tee.

Kuidas on lood teiste riikidega?

Ka Iirimaal ja Luksemburgil on sarnane poliitika. Luksemburg nägi, et on vaja hakata pangandusele leiutama uut tulubaasi ja vaadati Hiina poole. Püüti meelitada kohale kõik Hiina pangad, et olla Hiina aken Euroopasse. Loodi riiklik strateegia. Väga selge otsustus. Iirimaal otsustati sama moodi, et USA suurkorporatsioonidele on Iirimaa aken Euroopasse. Kultuuriliselt ja keeleliselt nad klapivad ja nendega me ei konkureeri. Nad on oma mudeleid alati kohandanud muutuvatele oludele.

Läti ei ole kah eriti tugikeskuseid taga ajanud?

Läti ehitas oma mudeli teistmoodi üles. Läti tahtis saada seda, mida Finance Estonia taga ajas ehk saada regionaalseks holding üksuseks, kus meil on tugiüksused. Seal sai probleemiks läbipaistmatu poliitika. Nad muutsid atraktiivsuse saamiseks ära maksuseadused, kuid pangandussektori järelevalve on läbipaistmatu.

Mis oleks Eesti võimalus?

Arvestades Eesti turu väiksust ja välisinvesteeringute siia meelitamise raskuse peale äkki peaks hakkama mõtlema finantstehnoloogiaettevõtete (fintech) peale. Mingi niši me ju võiks leida. Meil on siin mõned fintech ettevõtted. Kas see on see, mida me tahame? Peaksime kokku leppima, et jah, valime selle riiklikuks prioriteetvaldkonnaks ja hakkame seda arendama. Ma ei ütle, et fintech oleks see vastus, kuid seda võiks kaaluda. Täna me isegi ei kaalu.