INTERVJUU | Luminor prognoosib ülejärgmiseks aastaks kiiret majanduskasvu ja inflatsioonilist survet
Eestil majandusel on läinud võrreldes varasemate kriisidega üllatavalt hästi, ütles Luminori ökonomist Tõnu Palm.
Kui suurt majanduslangust prognoosite selleks aastaks?
Luminori prognoosib selleks aastaks Eestile 4,6 protsenti majanduslangust. See on väga väike number.
Eesti on tõestanud, et kuulub euroala stabiilsesse liigasse, kuhu kuuluvad põhjapoolsemad riigid. Nendes riikides ei ole struktuurseid probleeme nagu näiteks püsivat tööpuuduse kõrget määra, suuremaid laenukahjumeid pankade bilansis, mis ei võimalda rohkem laenu pakkuda või niigi kõrget riigivõlga.
Eesti üllatas taaskord selle kriisi raames eeldatust rohkem. Võib olla kõige markantsem näide on jaemüügi mahud. Aastal 2009 keset globaalset finantskriisi vähenes Eestis jaemüük 18 protsenti, Lätis üle 20 protsendi ja Leedus kah sinna kanti. Nüüd on olukord kardinaalselt vastupidine. Esimese poolaasta kokkuvõttes jäi Eesti jaemüügi mahu muutus plussi 1,8 protsenti. Euroalas toimus nelja protsendine langus. Kõige sügavama kriisi ajal aprillis oli jaemüügi langus 12,8 protsenti.
Meie majandusprognoosi põhisõnum on, et suuremat majanduslangust hoidis ära tarbija. Jaemüügi osas eristusid need riigid, kus probleemid olid juba enne koroonaviirust ja see mõjutas neid rohkem.
Milline tuleb majanduse taastumine?
Majanduse taastumine ei ole V-kujuline. Osad harud taastuvad suhteliselt kiiresti kriisieelsele tasemele, mitmed harud mitte. Koroonaviiruse piirangute kadumisel toimus esimestel kuudel kiire taastumine, mis hakkab edasi hoogu kaotama. Määravaks saab see, kuhu riigid raha investeerivad ja kui palju. Väga paljud majandusharud näevad struktuurseid muutuseid, mis mõjutavad pikemaajaliselt nii tööturgu kui äri.
Majanduse avamine ja seekord erakordne palgatoetus oli seekord täiesti õigel kohal ja aitasid kiiresti tarbimist taastada. Et toimuks ka püsikaupade osas nagu autod ja kinnisvara kriisieelne taastumine, selleks on vaja tarbijakindluse paranemist. See on olnud aeglane.
Kui me 2009. aasta kriisist taastumisel nägime kiiret eksporti taastumist, siis selles tsüklis ei pruugi nii minna. Jätkuvalt on koroonaaja laadsed piirangud, globaalmajanduse taastumine on sügisel ebaühtlane.
Kui kiire saab olema tuleval aastal majanduse taastumine?
Majanduskasvu taastumine saab olema päris kiire. Kui euroala majanduslangus saab sel aastal olema kaheksa protsendi kandis, siis järgmisel aastal nähakse üle viie protsendist majanduskasvu. Eesti puhul saab olema tähtis, kuidas läheb kaubanduspartneritel. Meie kaubanduspartneritel läheb keskmiselt paremini pandeemiariskidega toimetulek. Kõrgema sissetulekutega on toimetulek parem ja tööturumeetmed kestavad kauem. Saksamaa palgatoetuse meetmed kestavad tuleva aasta lõpuni. Rootsil on väga võimas abipakett. Soomes on väga hea meditsiiniliste riskide haldamine ja tugev jaemüük. Põhipartnerid on tugevad.
Kuidas läheb ekspordil?
Eestis on kaubaeksport paranenud. Teenusteekspordi paranemine toimub viiteajaga, kuna nõuab ka turismisektori taastumist. Nüüd hakkavad majandust mõjutama abimeetmed. Eriti põnevaks läheb ületuleval aastal, kus riskiks on prognoositust kiirem kasv. Paremini peaks minema neil alades, kes saavad rohkem toetust. Kui enamus struktuurifondide ja valitsuse eraldatavast rahast läheb siseturule, siis saab tugeva tõuke ehitus, eriti taristuehitus. Võivad tekkida pakkumispoolsed piirangud ja sellest inflatsioonisurve. Ajutiselt tekitaks see kiire majanduskasvu ja suure inflatsiooni, madala tööpuuduse, aga tagasimakstavad laenud aastast 2026 kuni 2049 jäävad noorema põlvkonna tagasi maksta. Raha selleks ei pruugi tulla ekspordituludest, mistõttu võib tekkida poliitiline surve võlgnevust pikendada.
Ülioluliseks kujuneb investeeringute valik, kuna määrab kui suure palgakasvuga saab Eesti järgmisel kümnendil areneda. Vajame infotehnoloogia ja teadustegevuse arendamise mõju jõuaks rohkemate majandusharudeni. Eesti probleemiks on see, et meil on väga palju väikeettevõtteid.
Millal jõuab Eesti kriisieelsele tasemele?
Meie prognoosi kohaselt jõuab majandus 2022. keskpaigas kriisieelsele tasemele.
Suureks küsimuseks on kuidas valmistada Eesti tööjõudu ette eesootavaks digi- ja rohepöörde arenguhüppeks. Tööturg ei ole kiiresti taastunud. Siseturgu stimuleerides võivad töökohad tekkida samadesse sektoritesse, kus nad kadusid, kuid töökohtade kasvu on vaja mujal. Riigid tegelevad täiend- ja ümberõppega. Eesti osas on väga olulised noorte haridusvalikud, et kõrgemates lisandväärtusega eksporditulu toovates sektorites oleks piisavalt insenere ja hea kvalifikatsiooniga keskeriharidusega töötajaid, et tööstus saaks liikuda tööstus 4.0 suunas. Kui tööstuses lisandväärtus piisavalt kiiresti ei kasva, siis jäädakse palgasurvega jänni. Palgasurve tekib talentide järele Euroopa tasandil.
Mida teeb tarbijahinnaindeks?
Sellel aastal on Eesti hinnalanguse juures, aga järgmisel aastal see pilt muutub. On risk, et välisrahad, stiimulid ja laiemalt majanduse taastumine Euroopas ja globaalselt jääb ülejärgmisse aastasse. Siis kasvab ka meil välisstiimulite kasutus, Rail Balticu ja teised taristuinvesteeringud langevad sinna aega. Tulevaks aastaks prognoosime inflatsiooniks 2,1 protsenti ja see hakkab siis koguma hoogu ülejärgmisel aastal. Mõnedes majandusharudes tekib ülekuumenemise risk ja näeme oluliselt kõrgemat hinnakasvu edaspidi.
