INTERVJUU | Mida arvab Holm panga uus juht pensionireformist?

 (33)
Rauno Klettenberg
Holm panga uus juht Rauno KlettenbergFoto: Madis Veltman

Pärnu maantee 158 Nordeconi majas on ühe korruse enda alla võtnud Holm panga uus kontor. Juulist hakkab Haapsalu perepanka juhtima uus tugeva pangandus ja kapitaliturgude taustaga Rauno Klettenberg, kes on juhtinud nii Handelsbankeni Eesti filiaali, Tallinna börsi, E&Y Eesti tehingunõustamist kui ka finantssektori esindusorganisatsiooni financeEstonia.

Ega Holm pank pensionifondi teha ei kavatse?

Hetkel see meie toote- ja äriarenduse valdkonnaks ei ole. Seda näitab juba pikem tulevik.

Kuidas suhtute plaanidesse ja diskussiooni II samba reformimise osas? Kas radikaalne reformimine on õigustatud?

Mul on isiklikult selles osas kaks vaadet. Kui pensionisüsteem on ühel või teisel kujul üles ehitatud, siis selle kardinaalne muutmine peab olema väga hästi läbi mõeldud. Mõjuanalüüs peab olema tehtud. Selliseid otsuseid ei tohiks kiirustades teha. Teine asi on tootlused. Selles osas peab olema inimestel palju valikuid. Alati tähendab suurem tootlus suuremat riski ja väiksem tootlus väiksemat riski. Neid ei saa eraldada. Pensionisüsteem võiks olla võimalikult stabiilne. Eesti ettevõtted võiksid ka ise pensionisüsteemist kasu saada ehk võimalikult suur osa võiks olla meie oma majandusse investeeritud.

Kui lihtne on panka juhtida negatiivsete intresside tingimustes? Sellist kogemust varem panganduses olemisest pole...

Panganduses on reegel, et pead olema valmis väga kiiresti sõltuvalt majandusest kohanema. Tähtis on riskide tundmine ja hindamine ning majanduskonjunktuuri hindamine. Midagi üllatavat ei ole, sest sellistes intressitingimustes on juba pikka aega tegutsetud. Tänapäevaks on see juba reaalsus.

Ega Holm pangas ei tule kliendile negatiivseid hoiuseintresse?

Ma ei näeks sellisel intressil väga suurt atraktiivsust klientidele.

Millal terendab Eestis majanduslangus?

Hea on rääkida Eesti majandusest, aga midagi pole teha, meie ettevõtted sõltuvad tugevalt ekspordist. Sestap sõltume nii vahetutest kaubanduspartneritest Skandinaaviast ja Kes-Euroopast ning ka kaudselt Lõuna-Euroopast. Seal toimuva baasil on palju lihtsam järeldusi teha kui väljavaadete osas Eestis toimuvat vaadates. Positiivne on see, et Eesti ettevõtete investeerimisvalmidus on püsinud heal tasemel.

Aga kuidas on perede olukord? Tulnud on signaale, et noored pered on uljalt laenuga ostmas kalleid uusi kortereid...

Laenuturu kasv pole olnud drastiline. Kindlasti ei saa öelda, et see on muret tekitav. Pigem tuleks vaadata kinnisvaraturul ja hindadega toimuvat. See turg peegeldab kainet mõistust, mitte nagu üleilmse finantskiirsi eelseid kasvunumbreid. Väga palju uusi arendusi pole.