INTERVJUU: Nils Vaikla: kodumaine nõudlus purjetab Eestit teiste eurotsooni riikidega võrreldes edukalt vastutuules
LHV analüütik Nils Vaikla ütles Delfi majandusele kommentaariks järgmiste aastate majandusprognoosile, et tänu kodumaisele nõudlusele purjetab Eesti teiste eurotsooni riikidega võrreldes edukalt vastutuules, kus tarbimist toetavad hetkel mitmed faktorid nagu hõive- ja sissetulekute kasv, rekordmadal Euribor, kõrge turistide arv ning alates aasta algusest mõnevõrra paranenud tarbijate kindlustunne tuleviku suhtes. LHV hinnangul kasvab Eesti majandus 2012. aastal 2,1 protsenti.
Mida võib oodata Eesti majanduses järgmise poole aasta, 2013 ja ka 2014. aasta perspektiivis? Mida teevad palgad, laenud, intressid ja eksport?
Näeme Eesti majandust kasvamas käesoleval aastal 2,1%. Usume, et Eesti majanduskasvu kiirenemist võib oodata aasta lõpus või järgmise aasta alguses, kui on kosunud ka eurotsooni majanduskasv. Meie ootuste kohaselt tõuseb eurotsooni kasvu toel Eesti majandus 2013. aastal 3,8%.
Tänu kodumaisele nõudlusele purjetab Eesti teiste eurotsooni riikidega võrreldes edukalt vastutuules. Tarbimist toetavad hetkel mitmed faktorid nagu hõive- ja sissetulekute kasv, rekordmadal Euribor, kõrge turistide arv ning alates aasta algusest mõnevõrra paranenud tarbijate kindlustunne tuleviku suhtes. Iseäranis positiivne ning eratarbimist toetav oli töötuse määra langus teises kvartalis 10,2%-ni. Kuna ettevõtetel läheb üldjoontes hästi, tööpuudus on alla poole tulnud, teatud sektorites on näha isegi tööjõupuudust, siis ootame, et palgad kasvavad käesoleval aastal 6% ja 2013. aastal 5%.
Elavnenud sisetarbimine mõjub toetavalt koduturul tegutsevatele ettevõtetele, kuid jätkusuutlikuks pikaajaliseks majanduskasvuks on vajalik taastada ekspordi kiirem kasv, sest kodumaine tarbimine ei suuda nõrka kaubavahetust pikemas perspektiivis tasakaalustada.
Pankade laenuportfell kahanes juulis aastaga kõigest 0,3%, seega võib hetkel juba öelda, et laenuportfellide kahanemine on pärast kolme aastat läbi saanud. Ootame laenuportfelli kiiremat kasvu järgmisel aastal, sest pankade laenude ja hoiuste suhe on juba väga tervetele tasemetele langenud.
Kui suurt survet ja mõju hakkab avaldama Venemaa WTOsse võtmine Eesti majandusele ja ekspordile?
Venemaa WTO-sse astumine on Eesti eksportööridele kindlasti positiivne, kuid üleöö tekkivaid muutusi ei maksa oodata. Mitmetele kaupadele on kehtestatud tariifide kadumisel aastate pikkune üleminekuperiood. Eelkõige tagab Venemaa liitumine WTO-ga Eesti ettevõtetele suurema kindlustunde tuleviku suhtes, kuna vähenevad Venemaa võimalused kasutada tariife nn majandusliku relvana. Kindlasti tuleb Eesti ettevõtetele kasuks ka WTO-ga liitumisel oodatav kiirenev Venemaa majanduskasv nagu nägime ka Hiina puhul.
Kui rääkida inimestest siis, kui suurt julgust võiks tunda järgnevate aastate ees?
Võlakriisi jätkuv hõõgumine ja olukord pankadevahelisel rahaturul on tekitanud Euroopa ettevõtetes ja tarbijates ebakindlust, mistõttu on suurenenud oht, et inimeste hirmud tuleviku ees avaldavad lõpuks suuremat mõju ka majanduskasvule nii Euroopas kui ka Eestis. Hetkel õnneks võlakriisi mõju Eesti tarbijatele on jäänud suhteliselt väikseks, tegelikult tarbijate kindlustunne on alates jaanuarist liikunud tõusvas trendis. Olukord Euroopa suunal püsib kindlasti keeruline veel väga pikka aega, kiireid lahendusi ei ole, kuid tuleb ka aru saada, et mitmeid seni ülejõu elanud riike ootavad järgnevate aastate jooksul märkimisväärsed muutused ning paraku nõrk majanduskasv ja madal kindlustunne on see hind, mis tuleb Euroopa riikidel, sh ka Eestil, lühiajalises perspektiivis nende muutuste eest tasud, et liikuda pikemas perspektiivis stabiilsema ühisraha suunas. Eestil on seejuures oluline jääda enda praeguse kursi juurde, hoida tootlikkuse kasvu, riigi rahaasjad korras ning veelgi enam siduda enda majandust meie õnneks Euroopa tugevaimate riikide hulka kuuluvate Põhjamaadega
Esiteks ma arvan, et pikemas tulevikus on Hispaania pöördumine EFSF-i poole pigem positiivne, sest tänu sellele on hispaanlased sunnitud riigirahanduse ja struktuursete reformidega kiiremini tegutsema ning sellest on kasu meile kõigile. Mingis vormis päästefondide võimsuse suurendamine ja turgudele kindlustunde toomine on kindlasti vajalik, kuid kahtlen, et Euroopas hetkel on soovi ESM-i või EFSF-i järjekordset sissemakset teha või garantiisid suurendada. Lühiajaliselt on võtmeks ilmselt suurem koostöö EFSF/ESM-i juhtivate eurotsooni riikide ja Euroopa Keskpanga vahel.
