INTERVJUU | RKAS-i uus juht: me ei ole erilahenduste pakkumiseks piisavalt tugevad
Kirjutame järjekordsest RKAS-i kliendist, kes ütleb, et ise teenuseid osta on odavam ja efektiivsem kui teiega asju ajada. Kuidas te uue juhina RKAS-i tegevust muudate, et rahulolu paraneks?
RKAS-i eesmärk on algusest peale olnud saavutada mastaabiefekt, koondades haldusteenused ühte ettevõttesse kokku. Et oleksid kompetentsed ja kogemustega inimesed ning saavutada säästu ka suuremate hangete kaudu. Kui süsteem on tugev, saab paindlikkus olla suurem. Üks meie muresid on, et me pole piisavalt tugevad, et suudaksime erilahendusi juhtida.
Miks pole RKAS ikka veel tugev? Tegutsetud on ju päris kaua.
RKAS-i eesmärk ehk varade ülevõtmine ei ole kaugeltki sellisel kujul realiseerunud. 2020. aastaks peaks kogu riigiasutuste kinnisvara olema RKAS-i bilanssi antud. Aga tempo on olnud väga aeglane. Ligi miljon ruutmeetrit ei ole veel üle antud. Kuid ma ei julgeks väita, et 2020. aastaks me eesmärki ei saavuta. Siiani on üleandmist tehtud vabatahtlikkuse alusel, aga kindlate muudatuste korral on eesmärgi täitmine reaalne.
See tähendab, et asutusi hakatakse sundima varasid üle andma?
Sund ka kindlasti aitab, aga RKAS-i enda poole tuleb samuti vaadata. Kui me osutaksime ideaalset teenust, oleks meile ületulek kiirem. Arenguruumi on ja meie parimad saadikud on meiega rahul olevad kliendid - need, kes hoiavad kulusid kokku ja kelle pinnad on renoveeritud.
Rahulolematutele klientidele - ja neid on palju - ei piisa rahuloleva kliendi näitamisest.
RKAS-iga on teha palju tööd, tõsi. Sel aastal oleme uuringusse toonud ka uue sihtgrupi - inimesed, kes koolides-büroodes keskkonda kasutavad. Siiani oleme küsinud arvamust kliendikontaktidelt ehk varakasutuse eest vastutavatelt isikutelt ja kindlasti on nende arvamused kriitilisemad.
RKAS kui äriettevõte peab teenima kasumit, aga see tuleb riigieelarvest riigiasutuste kulutusi suurendades. Mis on sellise „äri" mõte?
Olen nõus, et RKAS-i roll on vastuoluline. Peame võimalikult vähese kuluga teenust pakkuma ja ühtlasi kasumit teenima. Teatud ressursside puhul peame järgima riigieelarve reegleid. Aga ma ei näe, et see takistaks üldse tegutsemast. Võib diskuteerida, kas RKAS peab olema aktsiaselts või sihtasutus. Kui varade üleandmine on lõpule viidud, võib muidugi tegevusvormi üle vaadata.
Kuivõrd on RKAS-i kehvas maines ja probleemide süvenemises süüdi eelmine juht Urmas Somelar?
RKAS-i meeskond on väga professionaalne ja mul on seni olnud ainult positiivsed üllatused (Kusmin alustas tööd 4. detsembril 2017 - toim). Kõik tahavad, et kommunikatsioonihäired lõpeksid ja saaks oma tööle keskenduda.
