INTERVJUU: Sven Soiver: Nord Streami kritiseerijaid halvustati
"See, mis telepildis edastati suures glamuurist, oli vaid pinnapealne ja diplomaatiliselt korrektne. Kaadri taga käis kritiseerijate halvustamine, Aleksander Medvedev (Gazpromi juhtfiguur - toimetus) andis intervjuu, et ta ei mõista eesti valitsust jne," märkis Soiver.
Eri maade reporteritel oli suhtumine erinev, kuid Eestile muret valmistanud keskkonnateema suhtes polnud muret kellelgi.
"Kohapeal tundus, et eriti Poola ajakirjanikel oli kõige rohkem kriitikat. Soome ajakirjanikud rääkisid, palju juhe neile kasu on toonud. Sakslaste jaoks on see sisepoliitiline teema - neil ju tuumaenergiast loobutud ja suund rohelisele energiale, küsimus peamiselt, kas gaas on ikka piisavalt roheline või põlistab fossiilseid kütuseid. Keskkonna pärast, mis Eestis on peamine teema juhtmega seoses, suurt muret kellelgi ei tekitanud," rääkis ta.
Milline oli Nord Stream gaasijuhtme avamisel suhtumine Eestisse ja eestlastesse täpsemalt? Mainid, et meist ei saada aru, millest täpsemalt? Kas suhtumine oli vaenulik, ülbe või milline?
Kui ütlesin kellelegi, kas hotellis, vastuvõtul või bussis, et olen Eestist, siis Vene ajakirjanikel oli kaasatundvalt pead vangutav suhtumine, et "ohh, te olete ju "need"". See "need" tähendas inimesi, kes ei suutvat mõista, kui majanduslikult ja tehniliselt ja poliitiliselt mõistlik mõte see gaasijuhe on.
Pigem oli suhtumine kaasatundlik: vaenulik pole ju mõtet olla ja võitja suurejoonelisusega poldud ka ülbed, vaid pigem tunti kaasa, et eestlased ei osanud kasutada võimalust teenida torude transpordi ja sellega kaasneva pealt. Üks Euroopa komisjoni tellimusel uuringuid teinud hispaanlasest proua (firma ja tema nimi läks kahjuks kaduma) ütles bussis kõrvuti sattudes, et Eestis käies oleks ta otsekui peaga vastu seina jooksnud, aga Soome ja Rootsi teadlased on jäänud meelde nendena, kellega oli võimalik asju selgitada ning formuleerida ühiseid küsimusi Nord Streamile, mitte polnud automaatne suhtumine, et Nord Stream on halb.
Kes ikkagi dikteerib elu Nord Streamil ... venelased või sakslased?
Eelkõige on juhe äriprojekt ning päeva lõpuks dikteerib elu Nord Streamil raha. Rahasummad määrab aga majanduslik ja poliitiline lobistamine kõikvõimalikel tasanditel - igal riigil ja seltskonnal on oma hinnasoovid, transiidisoovid, energiaalased eelistused. Euroopa energiavajadus kasvab ja kuskilt peab see gaas tulema. Euroopa ei pea seda ostma Nord Streamilt. Lisaks on maht piiratud võrreldes kogu gaasivajadusega ning osalt on probleeme ka Gaspromil gaasihulga pakkumise ja investeeringutega. Kuigi see toru hakkas nüüd tööle, töötab ta esialgu väikese võimsusega ning pressikonverentsidel oligi üks peamisi küsimusi, et millal siis suudab Gasprom anda gaasi ka niipalju, et see toru täiel määral töötab. Sellele vastata ei osatud.
Tseremoonia oli kindlasti Vene-Saksa suure sõpruse pidu, lisaks statistidena käputäis Euroopa teiste riikide peaministreid, aga pärast peoelevuse vaibumist jätkavad tööd kõik huvigrupid, et areng oleks nende jaoks õiges suunas. Saksamaa tahab odavat gaasi, et tuumajaamade sulgemine läheks valutult, kuid venelaste õnnetuseks gaasi on saada paljudest kohtadest ja maailmaturul on hetkel üleküllus.
Lisaks on Saksamaal sisepoliitiline teema, et kas gaas on ikka piisavalt rohelisem. Hollandi gaasifirma juht ja Gasprom ekspordi juht vahetasid hinnaalaseid teravusi lausa pressikonverentsil. Venemaa lobistab, et muud torujuhtmed ei saaks liiga kiiresti valmis ja muud allikad ei areneks. Näiteks Gaspromi ajakirja toimetaja lobistas isegi mind, et poolakate plaan kildagaasi tootmisega alustada on väga keskkonnakahjulik ja ohtlik mõte ning miks riskida, kui Venemaal on gaasi kõigile.
Kui lihtne oli Eesti ajakirjanikuna pääseda avamisele?
Pressiga suhtlemise kohta pole Nord Streamile midagi halba öelda, nende suhtumine on professionaalne ja abivalmis. Akrediteerumine oli lihtne, kõikidele kirjadele vastati kiiresti, pressikonverentsidel polnud piiranguid, kes kui palju küsida saab ja kõigiga, kellega tahtsin, sain teha ka eraldi intervjuu ning isegi kui küsimus tundus ehk neile ebaviisakas või loll, seda nad välja ei näidanud.
Mida gaasijuhtme kritiseerijate kohta kohapeal öeldi?
Halvakspanu kohapeal kritiseerijatele ei olnud, kõike eitati rohkesõnaliselt. Omavahelises vestluses Nord Streami mõne inimesega käis läbi küll, et ta peab nimeliselt üht või teist Eesti teadlast hulluks meheks. Eesti valitsuse kohta polnud midagi head öelda ka sealolnud Eesti äriringkondade esindajatel. Ilmselt on suur osa Eesti kriitikast tehtud ka ebaõiglaselt. Eestis on palju esil olnud just keskkonnamured - kuid need teemad on läbi uuritud laialdaselt ning näiteks kõige ohtlikumaks liigitatud merepõhja liigutamise ühekordne mure on isegi projekti vastaste kinnitusel siiski isegi väiksem, kui suure tormi tehtav iga-aastaselt. Gaasi torus plahvatama paneks oleks ju ka Nobeli preemia vääriline.
Aga kõige suurem mure on poliitiline pool ja minus see mure kohapeal suurenes. Selge on see, et kui midagi nii kallist on valmis tehtud, siis on ka suured ärihuvid, et see ka teeniks hästi ning see kindlasti põlistab eelkõige Saksamaa ja Venemaa majandussuhteid, mille kõrval on lihtsam leida ka poliitilisi kokkuleppeid. Vene-Saksa sõpruse jutt käis ette ja taha; öeldi, et nüüd on ajaloos esmakordselt Euroopa ja Venemaa ühendatud füüsiliselt.
Ehk siis - pärast seda rahvaste sõpruse peo nägemist on natuke kõhe tunne, et siin merepõhjas muliseb tohutu rõhuga kõige ehtsam rahvaste sõprus, mis meist kahjuks mööda läheb ja kus me oleme meelde jäänud sõpruse vastastena. Igal riigil ja seda riiki esindavatel ajakirjanikel olid oma mure. Ükski küsimus vastuseta ei jäänud, kõike kas selgitati või eitati sõbralikult ja rohkesõnaliselt.
-----------------------------------------------------
Kõik Sven Soiveri reisikulud tasus TV3. NordStream ei tasunud ei piletite ega hotelli eest.
