Delfi uuris täna päeval majandusminister Taavi Aasta käest koroonaviiruse kriisiga toimetulemiseks valmisoleku kohta majanduslikust vaatest ning valitsuse kavandatavate meetmete kohta.

Minister rõhutas ka omalt poolt, et ostupaanikaks pole põhjust, kauba liikumine jätkub edaspidigi ning poed saavad varustatud. „Majandusministeerium kaardistab kõik varud Eestis. Üks asi, mis on teada, on see, et kütuse varu on Eestis kolmeks kuuks olemas,“ rääkis Aas.

Kuid kõige enam oodatakse praegu valitsuselt sõnumeid konkreetsemate meetmete kohta, mida kavatsetakse kasutusele võtta neis majandusharudes, mis koroonaviiruse piirangute tõttu eriti pihta saavad.

Aas leidis Hiina näitel, et seekordne kriis erineb eelmisest pikaajalisest majandussurutisest selles osas, et tegemist on arvatavasti lühema majandusprobleemiga. „Tegemist on lühiajalise kriisiga,“ arvas Aas.

Ja et see jääks lühikeseks, ega muutuks pikaks, kavatseb valitsus toetada inimesi ja ettevõtteid neis sektorites, kus on tekkinud või tekkimas piirangute tõttu probleemid.

„Laias laastus saab meetmed jagada kaheks - ettevõtete ja inimeste toetamine. Kui räägime inimestest, siis me ei lähe kärpimise teed, vaid püüame säilitada inimeste sissetulekut. Selleks on meetmed läbi töötukassa. Püüaks ka jõuda selleni, et järgmisel nädalal oleks otsused juba tehtud,“ ütles Aas.

„Kui ettevõttel on olukord, et ei saa palka maksta, siis saab appi tulla riik. Aga see saab olema väga sektoripõhine, sihitud neile, kellel probleemid on tekkinud.“

„Ja siis on ettevõtete toetamine. Esimeses osas kindlasti käendused, et kui satub ettevõte raskustesse laenude, liisingute tasumisel, siis nende ajatamiseks anda näiteks läbi Kredexi käendust,“ tõi ta näite.

Millises mahus aga kujutab valitsus ette, et esimesed toetusmeetmed võiksid tulla, mis need maksaksid riigile?

Majandusminister rääkis, et käendused ei pruugi palju maksma minna. Aga kui jutt käib palgatoetustest inimestele, siis seal on summad suured.

„Kui vaatame inimeste, palgatoetusest, siis räägime mitte kümnest miljonist vaid see number jääb sinna saja miljoni euro juurde,“ ennustas minister.

Videointervjuus seletab ta ka seda, kas riigil on raha nende toetuste jaoks ning kuidas mõjub koroonaviirusest tekkinud majanduskriis Aasal ees seisvaid suuri investeerimisotsuseid – kas nendeks enam raha jääb?