Küsimus: Mis muutub korteriomanikust elektritarbija jaoks pärast elektrituru avanemist 2013? Kas kaob täielikult Konkurentsiameti kontroll elektrihinna üle? Kas tavatarbija saab valida elektrimüüjat? Kui pikaks ajaks on võimalik elektri ostuhinda fikseerida? Kes hakkab esitama elektriarveid, elektrimüüja - vahendaja, võrguettevõtja?

VASTUS: Konkurentsiametile jääb kindlasti õigus hindade jälgimiseks ja tegevuseks kooskõlas Konkurentsiseadusega.

Jah, tavatarbija saab valida elektrimüüjat, ostuhindu saab fikseerida kuni 6 aastat, mis on täna pikim aeg finantsinstrumentide turul. Elektri müügiarveid hakkab esitama elektrimüüja, samuti hakkab võrguteenuse eest arveid esitama võrguettevõtja.

Küsimus: Eesti Energia käes on elektriturust üle 40%. Vastavalt konkurentsiseadusele on ta turgu valitsevas situatsioonis ja peab müüma põhjendatud kulude ja tuludega. Kuidas on tal õigus müüa alates 1. aprillist vabade hindadega ja saada põhjendamatut tulu?
Vastus, et on üks turg Põhjamaadega, kus ta pole monopol pole vastus, sest Eestis on Eesti turg ja vastasel korral peaks kogu Eesti turg olema avatud.

VASTUS: Selle hindamine, kas keegi saab põhjendatud tulu või mitte, on Konkurentsiameti pädevuses. Kindlasti hakkab selle määratlemisel ühe tegurina mõjuma ka elektrituru geograafiline dimensioon, kas selleks on siis Eesti, mis kindlasti meie mõistes turukoht ei ole, või Baltikum või Baltikum koos Põhjamaadega, see sõltub väga paljus sellest, kas meil on piisavalt ühendusi, samuti harmoniseeritud seadusandlus, mis lubab turuosalistel ühtsel Põhja-Balti turul tegutseda.

Töötame selle nimel, et transparentne elektriturg käivituks lisaks Eestile 1. jaanuarist 2011 ka Lätis ja Leedus.
2014 peale Estlink2 kaabli valmimist peaks olema ka Põhjamaade tarnijatele võimalik tõenäoliselt piiranguteta varustada enda Baltikumi tarbijaid, ja Baltikumi tarnijatele oma Põhjamaade tarbijaid. Turud peaksid integreeruma.

Lisaks on juba hetkel positiivne, et Estlink1 kaablist tuleb 250-260MW koheselt elektrituru kästusse, mis seob meie turu avatud osa juba täna tugevalt Põhjamaade elektrituruga.

Küsimus: Korteriühistul on sõlmitud täna võrguettevõtjaga elektri ostu-müügileping liittumispunktiga korruselamu peakilbis. Korteriomanikele müüb (vahendab) elektrit korteriühistu. Ühistu hoolitseb ka korterite elektriarvestite korrasoleku ja taatluskohustuse täitmise eest. Selline otsus sai tehtud mitme aasta eest, siis oli see tasuv, kuna hinnavahe oli oluline.

Täna on võrguettevõtja hinnapaketid sellised, et ühistupoolsel hulgiostul ei ole mõtet. Hinnavahega saab kaetud heal juhul korterite arvetsite hoolduse ja taatlusega seotud kulud, ei rohkemat. Kas elektrituru avamisel võib olukord muutuda, s.t. hulgiostul saavad olema suuremad eelised? Kogu hoone aastane elektritarbimine on ca 142 000 kWh.

VASTUS: Kindlasti saavad olema (ja ka täna on) erinevused hinnapakettides, see ei sõltu turu avanemisest ja börsi käivitumisest. Kas hinna aluseks on hulgiost või siis tarbimisgraafik, tiputundidel kokkuhoid või mingi muu tegur, seda peavad kommenteerima elektrienergia müüjad. Kindlasti muutub elektriturg toodete ja erinevate võimaluste osas oluliselt mitmekesisemaks.

Küsimus: Reformierakonna sponsorina olin ühel koosviibimisel, kus mõne juhtiva reformisti vahel toimus mõttevahetus seoses EE börsile minekuga. Elektrihind pidavat hüppama lakke ja seda ei tohtivat IRLile enne valimisi lubada. Kui täitsa avalikku saladust oskasid nad rääkida, et IRL on asutanud Londonis oma GIBB analoogi.
GIBB oli teadaolevalt see rahapesumasin, mis umbes 80 miljoni krooni eest "andis nõu" Eesti Raudtee väga odavaks müügiks. IRL mudeli 2010 kantimisvõimsus pidavat algama 100 miljonist. Igatahes viide Rahandusministeeriumile andis sellele jutuajamisele kaalu. Kui Eleringi etteotsa seatakse väga suurele palgale läbikõrbenud poliitik, siis ilma tankitagi tehakse riigile ära!

VASTUS: Eleringi kui riigi äriühingu juhina ei pea ma võimalikuks poliitilist tegevust. Seetõttu lahkusin Riigikogust juba sügisel ning koos parlamendist lahkumisega astusin välja ka erakonnast. Tegin seda just seetõttu, et minu poliitikast lahkumine oleks ühene ega jätaks mingeid küsimusi õhku. Nii sõpradele kui vaenlastele.
Kinnitan, ma ei tööta Eleringis eesmärgiga poliitikasse naasta, selliseid plaane mul ei ole. Minu kindel veendumus on, et poliitikast ei pea lahkuma jalad  ees. Hindan kõiki neid, kes on teinud otsuse poliitikast kõrvale minna ja end muudes valdkondades proovile panna.

Mis aga puudutab teie poolt püstitatud konspiratsiooniteooriat, siis ma ei oska seda kommenteerida. Kriminaalsete kahtluste korral on teil kodanikuna alati õigus pöörduda õiguskaitseorganite poole.

Küsimus: Mis siis, kui Eesti Energiale tõmbavad teised konkurendid mütsi pähe ja teevad odavamalt? Mis siis, kui konkurentidel on kallimad hinnad, kas siis Eesti Energia tõstab hinna "sobivaks"?

VASTUS: Eesti Energia 95% turuosa vabaturu tingimustes ei olegi normaalne. Kui aga jõuame ühtselt toimiva Põhja-Balti elektrituruni, siis läheb asi iseenesest normaalseks. Kui me räägime elektriturust, siis me ei räägi Eestist. Eesti on üks hinnapiirkond suurel turul ja elekter voolab alati kaudse oksjoni loogikas madalamate hindadega hinnapiirkonnast kõrgemate hindadega hinnapiirkonda ülekandevõimsuste füüsilise piire arvestades. Eesti eraldiseisvalt on avatud konkurentsituru tekkimiseks liiga väike.

Küsimus: Kõigepealt võiks isand Veskimägi selgitada, kuidas tal õnnestus see ametikoht hõivata. Kas Pedagoogilise Instituudi ettevalmistus on ikka piisavalt hea, et juhtida niivõrd olulist ettevõtet? On teada, et olete elatunud loosungist "Riik on halb peremees", kas kõige sobimatum mees Eleringi eesotsas peab selle loosungiga meie energeetika nüüd
lühisesse viima?
Ehk isand Veskimägi defineeriks Ohmi seaduse! Tõenäoliselt ei tea te sellest mõhkugi!

VASTUS: Usute või mitte, kuid minu jaoks on olnud see loogiline ja loomulik areng alates märtsist 2007, kui asusin Riigikogus vedama energeetika valdkonda, läbi energiamajanduse õpingute Readingi ülikoolis ja Eleringi Eesti Energiast eraldamise komisjoni juhtimise olen jõudnud Eleringi.

Jah,ma katkestasin enda TTÜ majandusteaduskonna doktorantuuri, sest lihtsalt liiga palju on praktilises igapäeva töös teha. Samas Tallinna Ülikoolis omandatud akadeemiline haridus avaliku halduse alal on olnud heaks baasiks kõikides valdkondades, kus olen tegutsenud, nii rahandusministeeriumi ametnikuna, ministrina, Riigikogu liikme ja aseesimehena, paljude äriühingute nõukogus ja nüüd äriühingu tegevjuhina.

Küsimus: Ma ei suuda kuidagi aru saada, kuidas nimetatakse turuks olukorda, kus toodab Eesti Energiale kuuluv elektrijaam, siis kannab Eesti riigile kuulub bilansihaldur kõrgete liinidega elektri üle ja Eesti Energia jaeäri müüb selle meile edasi. Viimase asemel võib ju küll ka mingi Fortum, aga need on reeglina veel kallimad. Isegi kui osa elektrit kaablis on Soomest või Lätist sisse ostetud, pole tal ju ikka silti küljes. See turg sarnaneb kangesti turukoordinaator Polištšuki omaga.

VASTUS: Elektriturg toimib loogikas: tootja-turg-müüja-tarbija. Hetkel suletud elektrituru olukorras on Eestis 4 tegevusloaga müüjat. Turul tegutsevad ka Baltic Energy Partners, Latvenergo Kaubandus ja Nordic Power Management.

Samas kindlasti koos NordPool Spoti reeglite põhise elektribörsi käivitamisega tulevad siia ka Põhjamaade müüjad. Samuti on võimalus tulla elektribörsile ka vene elektril. Loogiliselt peaks tooma vene elektri lubamine börsile nad siia turul ka müüjatena.

See kõik peaks juba täna tasakaalustama Eesti Energia positsiooni turul. Igal ajahetkel toimivast avatud konkurentsiturust oleme Estlink 2 kaugusel. Peale Estlink 2 valmimist on meil olukord, kus meil on põhjamaadega olemas koos Estlink 1 turu käsutusse andmisega 1000 MW ühendusi, mis tagab konkurentsituru.

Küsimus: Miks kodutarbijal sellest hoolimata hind tõuseb? Eesmärk peaks ju olema läbi konkurentsi hinnad allapoole lüüa. Ja palun mitte öelda, et 100% turu avamisel hinnad kindlasti kukuvad, sest taasiseseisvumise ajal pole meil ükski hind langenud, v.a aegunud tehnika.

VASTUS: Üks on päris kindel turg teeb pikemas vaates reguleeritud hinnast parema hinna. Reguleeritud hind saaks tulevikus olema, arvestades Eestis elektritootmisesse vajaminevaid investeeringuid ja võimalikku CO2 hinda, kindlasti kõrgem balto-skandia integreeritud turupoolt tehtavast hinnast.

Kõige paremini näitab seda EE otsus ilma riigipoolse subsiidiumita mitte investeerida uute põlevkivi plokkide ehitamisesse. Toimiva turu olukorras ei saaks põlevkivi jaamad Estlink 2 olemasolul piisavalt turule, et tagada investeeringute piisav majanduslik tasuvus.

Küsimus: kas aastaks 2013 maksab kilovatt 100 krooni?

VASTUS: Tulevase referentshinnana ankruna tuleks võtta aluseks eelkõige Põhjamaade potentsiaalne hinnatase, st järgmiste aastate forwardid. Hetkel oleks selle järgi hinnatase vastavalt 2011: 40 EUR-i kanti, 2012 ja 2013 vastavalt: 39 ja 41 EUR-i. Suurt hinnatõusu Põhjamaade süsteemis turg ette ei näe, ja pigem Baltikum konvergeerub Põhjamaadega, sest ainuüksi Soome turu maht on näiteks kaks korda suurem kui Baltikum kokku.

Küsimus: Lp. hr. Veskimägi, kas Hiiumaale ja Vormsisse kavandatavad tuugenipargid ( tuugen=tuulegeneraator) on pöördumatult hädavajalikud energiaallikad Eesti riigile ja nende poolt hävitatavad kahe maailma mastaabis unikaalse saare elukeskkonnad õige hind saadavate megavattide eest?

VASTUS: Ükski energiaallikas eraldivõetavalt pole tänases seisus Eestile hädavajalik. Eestile on hädavajalik, et meil on palju erinevaid energiaallikaid korraga kasutusel. On iseenesest loomulik, et tootmisseadmete püstitamisel tuleb arvestada kõiki kaasnevaid asjaolusid, sealhulgas ka mõju elukeskkonnale. Oleme teinud Elering poolt ettepaneku täiendada Võrgueeskirja elektrijaamade, sh tuuleelektrijaamade elektrivõrku liitmiseks oluliselt keskkonnaalaseid nõudeid.

Küsimus: Miks elektri hind pidevalt tõuseb, samal ajal kui Eesti Energial on sadadesse miljonitesse ulatuv puhaskasum. Miks on Eestis käibemaks elektrile nii kõrge, kui näiteks UK-s on see vaid 5%?

VASTUS: Ilmselt pole sadadesse miljonitesse küündiv kasum piisav kümnetesse miljarditesse küündiva investeerimisprogrammi finantseerimiseks. Käibemaks on parlamendi pädevus ja meie maksupoliitika on olnud pigem kaudsed kui otsesed maksud, lai maksubaas ilma eranditeta.

Küsimus: Miks ma eraisikuna ei tohi tuulegeneraatorit omada, kuid EE ehitab neid Natura-aladele? Kui ehitan oma elektrijaama, millest energiat üle jääb, millise seadusandluse alusel on võimalik EE liine kasutada?

VASTUS: Eesti Energia on Eleringi jaoks üks turuosaline teiste seas. Meie ei oska kommenteerida seda, kuhu mingi muu ettevõte oma tuulegeneraatoreid ehitab - Elering on võrguettevõte, kes ise turul tegutsevaid tootmisseadmeid ei oma ega ehita.

Eraisikul pole keelatud oma tuulegeneraatorit omada. Juhul kui ta soovib seda kasutada selliselt, et too generaator on ühendatud sünkroonselt elektrivõrku, peab ta saama oma kohaliku võrguettevõtte käest selleks kooskõlastuse oma elektrijaama tehnilisele projektile. Selles mõttes ei kohelda eraisikuid teistmoodi kui juriidilisi isikuid, kes soovivad tootmisseadet elektrivõrguga ühendada.

Küsimus: pakun, et 2013. aasta lõpul on keskmine kodutarbija kWh hind EE-lt ostes umbes 2 krooni. Kas selleks ajaks on olemas seadusandlus, et eraisik saab omale paigaldatud päikesepaneelide ülejääva energia EE võrku müüa?

VASTUS: Päikesepaneelide suhtes spetsiifilist seadusandlust täna pole, kehtivad samad üldpõhimõtted, mis muudest nergiaallikatest elektri tootmisel. Spetsiifilisi nõudeid hakatakse ilmselt rakendama siis, kui on näha antud energialiigi kasutatavuse märgatavat tõusu.

Küsimus: Kas Eesti Energia põlevkivil baseeruv ja seega tulevikus CO2 kvoote turult ostev elektritootmine kukuks turu täielikul vabanemisel ning piisavate ühenduste tekkimisel ilma riikliku toeta kokku?

VASTUS: Kindlasti oleks vähem konkurentsivõimelisem. Kui on piisavad ühendused ja piisavalt ühenduste kaudu ka vaba võimsust Eestisse sisenemiseks, siis on põlevkivijaamadel oma toodangut raske müüa.

Kõige paremini näitab seda EE otsus ilma riigipoolse subsiidiumita (mis võib küündida 1,2 miljardini) mitte investeerida uute põlevkivi plokkide ehitamisesse. Toimiva turu olukorras ei saaks põlevkivi jaamad Estlink 2 olemasolul piisavalt turule, et tagada investeeringute piisav majanduslik tasuvus.

Samas nagu ka majandusminister Juhan Parts ütles riigikogus, on meil põlevkivijaamu vaja varustuskindluse tagamiseks. Kui mingi force majore peaks turuloogikast üle käima, siis on meil olemas jaam, mille saab 12–24 tunniga käima panna.

Küsimus: Mida arvate viimasest elektrituruseaduse muudatusest, mis puudutas
toetusi taastuvenergeetikale?

VASTUS: Üldiselt oleks mõistlik selline lähenemine, et toetuste skeem on vastav riigi taastuvenergia eesmärkidele. Viimase seadusemuudatusega tõsteti toetuste piirmäära selliseks, et see on toonud juba taastuvallikaid rohkem süsteemi kui tänased eesmärgid seda nõuaksid ja prognoosi põhiselt ka on Eesti ületamas sellise arengu juures 2020 aastaks võetud 25% taastuvallikatest primaarenergia tootmise eesmärki. Eesti turul on liiga palju riigi poolt toetatud tootjaid. Toetused kipuvad üle pea kasvama ja tarbija maksab selle kinni.

Küsimus: Elering ütles, et el. tarbimine on vähenenud, aga EE järgi tarbimine hoopis suurenenud? Vastata võiks mõni spetsialist, mitte kahtlaselt pukki libistatud poliitik, kes räägib musta valgeks. Kas kulupõhisele el hinnale lisanduv kasumimarginaal (millest Teder Tallinna Vesi puhul räägib) on sellise hinnatõusu puhul liiga suur?

VASTUS: Küsimuse sisulises osas puudutate ilmselt võrgutasude küsimust, mille tõstmise Konkurentsiamet mõni aeg tagasi kinnitas. Võrgutasude kasv 2,3 senti on tingitud vajadusest investeerida järgmise 5 aasta jooksul ca 7 miljardit krooni Eesti elektrivarustuskindluse suurendamisesse.

1. juunist hakkab kehtima uus Konkurentsiameti poolt kinnitatav võrgutasude hinnakiri seetõttu, et elektri ülekandemahud on järsult vähenenud 20,8% võrreldes Konkurentsiameti poolt 2007. aasta sügisel tehtud prognoosiga. Eleringi tegevuskulud vähenevad seejuures 2010. aastal 72 miljonit krooni võrreldes planeerituga.

Suuremateks projektideks, kuhu saadav raha läheb on Eesti ja Soome vaheline teine merekaabel Estlink 2, Estlink 1 kaabli välja ostmine, Tartu-Viljandi-Sindi liin ning elektrisüsteemi avariireservide hoidmiseks vajalikud investeeringud gaasiturbiinijaama.

Küsimus: Elektrituruseaduse muutmise seaduse järgi korraldab elektribörsi tegevust Elering, kes valis korraldajaks välismaise firma. Kus ja millal on võimalik riigikeeles ehk eesti keeles lugeda elektribörsi reglementi? Kas
Nordpool Spot firmal tuleb Eestisse filiaal?

VASTUS: Elering on põhivõrguettevõtjast süsteemihaldur, mitte elektribörsi korraldaja. Süsteemihaldur, st Elering sõlmib lepingu börsikorraldajaga, kes vastab Elektrituruseaduses nõutud tingimustele elektribörsi korraldamisel.

Eestikeelne info jõuab turuosalisteni lähiajal, küsimuste tekkimisel palume pöörduda NPS Eesti esinduse poole, sealt saab kindlasti vastused oma küsimustele juba täna.

Küsimus: Miks peab eraisikust tarbija kinni maksma tootjate investeeringud taastuvenergia tasuna?

VASTUS: EL on vastu võtnud seadused, mis kohustavad suurendama liikmesriikide taastuvenergia osakaalu. Kuna taastuvenergia pole tavalise energiaga võrreldes konkurentsivõimeline, siis investeeritakse sellesse energialiiki ainult toetuste olemasolul. Tarbija maksab kinni selle niikuinii, olenemata sellest, kelle elektriarvele see lisatakse. Kui sama summa lisataks ainult äritarbijate elektriarvele, siis tõstaks see nende äride tootmiskulusid ning eratarbija maksaks selle kinni viimaste kallinemise kaudu.

Küsimus: Kuidas on võimalik öösel transportida elektrienergiat odavamalt kui päeval - hinnavahe on hetkel kahekordne - samas kulud traatidele ja alajaamadele on öösel ja päeval samad? Hetkel ületab juba võrgutasu elektrienegria tootmise tasud?

VASTUS: Päevase kõrgema tariifi eesmärk on mõjutada elektrit tarbima ühtlasemalt kogu päeva lõikes. Kui päevane ülekandemaht on märgatavalt suurem kui öine, siis on selle jaoks ka märgatavalt tugevamat võrku vaja, sest võrk tuleb rajada tiputarbimise järgi. Sisuliselt jääks tänu ühtlasemale tarbimisele ära vajadus paljudele võrgu tugevdamise investeeringutele. Seega võibki öelda, et päevasel ehk kõrgema võrgukasutusega ajal on elektri transportimine kallim.

Küsimus: Miks mina kui elektritarbija pean maksma Narva Elektrijaamadele varustuskindluse eest, st pean tasuma uue põlevikiploki püsikulud?

VASTUS: Majandusminister Juhan Parts ütles riigikogus umbes samale küsimusele vastates, et meil on põlevkivijaamu vaja varustuskindluse tagamiseks. Kui mingi force majore peaks turuloogikast üle käima, siis on meil olemas jaam, mille saab 12–24 tunniga käima panna.

Küsimus: On räägitud sellest, et turu avamine aitab kaasa energiajulgeolekule. Mulle on see seos veidi segane. Ehk selgitate?

VASTUS: Eesti ja Baltikum muutumine üheks osaks tuleviku EL ühtsest elektrivõrgust ja elektriturust on põhimõttelist tähendust omav muutus, ja seeläbi palju laiema mõjuga kui lihtsalt elektrimajanduse põhimõtete muutus.

Nii nagu euroalaga liitumine on julgeoleku poliitika küsimus, on ka selle sammu läbi liikumine EL ühtse elektrisüsteemi poole julgeolekupoliitiliselt esmatähtis. Ilma avatud turuta ei teki ei Estlink2, NordBalti ega kolmandat Eesti-Läti ühendust rääkimata seatud pikemast eesmärgist liita Baltikum UCTE-ga.

Küsimus: Ostan hetkel EE-lt elektrienergiat keskpinge (10kV) alas hinnaga 32
s/kWh. Uus hind minu jaoks kujuneb 71 senti/kWh.

Kuidas Te põhjendate nii röögatut hinnatõusu (ca 80%) ja kuna EE on niigi hea kasumi ja rentaablusega töötav ettevõte, siis kas siit ei terenda järgmine "Tallinna Vee" sündroom? Meie sissetulekud ei ole ju sugugi nii suured kui mujal Euroopas. Kulud aga trügivad euro tasemele. Pole ju õiglane.

VASTUS: Elering pole pädev hindama Eesti Energia pakettide sisu. Teades aga, et Eesti Energia Narva Elektrijaamade reguleeritud elektrienergia hind on 46 s/kWh, on natuke raske uskuda, et Eesti Energia müüb seda klientidele edasi odavamalt.

Kaupade ja teenuste hind kujuneb vabaturul siiski konkurentsi tingimustes ning seda ei saa reguleerida riiklikult.

Elektritootmise, sh kapitali ja keskkonna kulud peab keegi kinni maksma, olgu see siis läbi elektri hinna või riigieelarve. Avatud turu ja adekvaatse referentshinnata ei ole meil ei tootmisvõimsusi ega ühendusi tulevikus. Ei ole kallimat elektri kui elektri puudumine.

Küsimus: Kas uue hinnakujunduspoliitika valguses ei ole enam mingit vahet , ostad hulgi või jae (10kV või 0,4kV)? Elektrienergia ostmisel ei ole mingit vahet.

Jaotusvõrguteenuse osas sõltub võrguteenuse hind endiselt pingeastmest. Kui tahan osta enrgiat näiteks Latvenergo-lt või Venemaalt, siis milliseks kujuneb transiit üle Jaotusvõrgu või Eleringi? Palju see maksab? Kas hind sõltub tarnija asukohast?

VASTUS: Ostes välismaalt või Eestist ei ole tarbijal võrgutasudes mingit vahet. Otse Venemaalt osta pole vastavalt elektrituruseadusele võimalik. Venemaa turuosalised võivad müüa elektrit ainult elektribörsile.

Küsimus: Toomas Luman ütleb alati esmasest kaitsevõimest rääkides, et riigi halvamisest piisab sellest, kui Narvast tuleb vool maha võtta ja et seni, kuni seda riski pole maandatud, tundub kõik muu tegevus (raketid ja mis kõik muu) asendustegevus. Kas olete nõus? Ja mida teie selleks ära teete?

VASTUS: Lumaniga täitsa nõus. Seetõttu ongi vajalik elektrituru avamine, et oleks tulevikus rohkeim tootjaid, rohkem ühendusi.

Küsimus: üks Reformierakonna mittepoliitikust noormees käib ringi mööda linna ja teavitab meid tuumajaama kasulikkusest - lisaks, et tema ja väidetavalt reformi arvates on praegu EE äriplaan (sh IPO), kus otsitakse raha kahe uue ploki finantseerimisele, kuritegelik. Mida teie sellest tuumaenergia versus põlevkivi + muud debatist arvate?

VASTUS: Elektrisüsteemi toimimise seisukohast lähtuvalt ei saa anda erilist eelist kummalegi nimetatud tootmisliikidest, mõlemad suudavad tarbijaid elektriga hästi varustada. Põlevkivijaamade osas on meil Eestis kogemus pikaajaline ja see tootmisliik tundub mõnes mõttes Eestile "omane".

Samas on elektritootmise allikana tuumaenergia iseenesest täiesti arvestatav, kuna tegu on tänapäevaste seadmete korral väikese keskkonnamõju ja suure varustuskindlusega tootmisega. Eesti riigi elektrisüsteemi väiksust silmas pidades on aga suuremad tuumareaktorid meile sobimatud, see muudab reaktorite valiku kitsamaks ja majanduslikult keerulisemaks.

Küsimus: Nord Pool Spot elektribörsile Estlinki kaablivõimsuse loovutamine?
Paluks selgitusi. Kuidas finantseeritakse järgmist kaabliehitust?

VASTUS: Olemasoleva Estlinki kaabli võimsuse elektribörsile loovutamine tähendab seda, et loovutatud osa ulatuses teeb elektribörs ise ostu sellest hinnapiirkonnast, kus elekter on odavam (st kas Helsingi või Eesti hinnapiirkonnas) ning müüb teise.

Järgmist kaabli ehitust Eesti ja Soome vahel finantseeritakse 1/3 ulatuses EL-i rahadega ning 2/3 ulatuses laenudest, mille Elering võtab.

Küsimus: Miks elektri paketti saab vahetada räige tasu eest, vöiks ju olla kord aastas tasuta! Miks taastuvale energiale on nii suur protsent arvest (mul el.küte ja ägan suure arve korral, kaugküttel see ju puudub)?

VASTUS: Taastuvenergia toetuste maksmise poliitika on riiklikult kokku lepitud. Summad, mis selleks toetuseks makstakse jaotatakse kõigi tarbijate poolt ostetud võrguteenuse mahule.

Küsimus: Eestis on nii, et kui toodan nn. rohelist energiat, siis makstakse selle eest mulle rohkem. Toodan näiteks 100 mWh ja saadud raha eest ostan (või tarbin) 120 mWh "tavalist" elektrienergiat. Jätame "rohelise energia" tootmise kasumi hetkel kõrvale - ülalöeldu on ju Perpetuum Mobile! Ma saaksin aru, kui mingi müstiline EU roheline mehikene maksaks vahe kinni, aga ei - tarbija. Ja kas tal on valikut? Mis vabaturust me siin räägime?

VASTUS: Päris igiliikur see siiski ei ole, sest taastuvelektri tootmiseks on vaja vastavaid seadmeid, mille toodetud elektri hulka mõõdetakse toetuse maksmise alusena. Samuti peab sellisel äril olema ka suur tarbimine taga, et saaks mõistlikult kogu ostetavat elektrit ära kasutada.

Lihtsam ja loogilisem oleks toodetud elekter elektribörsil maha müüa kui hakata otsima selle tarbimiseks ise võimalusi.

Taastuvelektri toetuse osas ei saa tõepoolest vabaturust rääkida. Samas toetused on seaduse poolt paika pandud.

Küsimus: Eilsetest lehtedest oli lugeda et Eesti Energia loobub oma kaabliosa kasutusõigusest Nord Pooli kasuks. Kas on ka avalik, kui mitu MW see kaabliosa on, mis turu kasutusse läheb? 

VASTUS: Jah, Estlink 1 kaablist on 262,5 MW turu käsutusest Eestist Soome ja 252,7 MW Soomest Eestisse.