INTERVJUU: Tallinna Vesi: juttu meie taasriigistamisest ei ole olnud

 (22)
INTERVJUU: Tallinna Vesi: juttu meie taasriigistamisest ei ole olnud
Vesi---

Tallinna Vesi on olnud viimastel aegadel meedias peamiselt negatiivsete sõnumitega, küll on räägitud hinnatõusust, küll on olnud probleem vee kvaliteediga. Täna vastab lugejate küsimustele Tallinna Vee juht Jan Plenderleith.

Tallinnas võimul oleva erakonna valimislubadus oli/on Tallinna Vesi linna omandisse tagasi tuua (osta). Kas võtate neid lubadusi tõsiselt ja kas selleteemalisi läbirääkimisi on peetud?

AS Tallinna Vesi on täiesti sõltumatu ning poliitiliselt erapooletu ettevõte. Oleme teadlikud, et selline klausel on koalitsioonilepingusse lisatud, kuid sel teemal pole ei ettevõtte ega selle suuremate aktsionäridega toimunud mingeid arutelusid. AS Tallinna Vesi aktsiad on noteeritud Tallinna börsil ning seetõttu peab ettevõtte tegevus olema täiesti läbipaistev.

Alates 2001. aastast on AS Tallinna Vesi teinud koostööd kõikide poliitiliste jõududega Eestis ning on alati tähtsustanud professionaalsusel põhinevat koostöösuhet ükskõik kellega, kes Tallinna linnavalitsuses võimul on. Ettevõte püüab alati tagada tasakaalu kõikide sidusrühmade huvide ja vajaduste vahel – nii tarbijate, linna kui ka aktsionäride. Ettevõte tegutseb pikaajalise äriplaani alusel, mis sai kokku lepitud 2001. aastal erastamise käigus, see aitab tagada jätkuvaid kvaliteediparendusi hoolimata mistahes muudatustest omandistruktuuris.

Seotud lood:

Valitsus võttis vastu monopolide ohjeldamise (hinnapiirangute kehtestamise) seaduse, mis võttis omavalitsuselt igasuguse võimaluse sekkuda monopolide hinnakujundusse. Kui varem kinnitas N: vee hinna omavalitsuse volikogu, siis nüüd teeb seda Konkurentsiamet. Selle tulemusena läheb näiteks: Põhja–Läänemaal läheb vesi 20% kallimaks. Tartu Veevärk tõstab Tartus veehinda 30%. KÜSIMUS: Kuidas vee hind "maailmaturul" tõstab vee hinda Tartus ja Läänemaal? Kas vee hinda "maailmaturul" tõstab ka vee hinda Tallinnas?

Esmalt tuleb AS Tallinna Vesi puhul mõista, et tariifimuutmise mehhanism ning kõik muud lepingudetailid määrati Tallinna linna poolt, kui toona võimul olnud koalitsioon otsustas aastatel 2000-2001 vee-ettevõtte erastada. Tariifimehhanism ei ole midagi, mida ettevõte või selle omanikud saaksid muuta. Kuid olemasolev mehhanism on väga selge ning läbipaistev ja võimaldab tarbijatelgi mõista, kuidas muutub vee hind järgmise kümne aasta jooksul – ehk tarbijahinnaindeksi muutuse võrra. Vee maailmaturuhinnad vee hinda Tallinnas ei mõjuta, küll aga on märkimisväärselt suurenenud viimastel aastatel elektri ning kemikaalide hinnad, mis moodustavad veefirma kuludest suurima osa. Ettevõte ei ole taotlenud nende kulude automaatset edasikandmist tarbijatele, vaid taotleb ainult lepinguga ette nähtud hinnatõusu tarbijahinnaindeksi võrra.

Samas teisest üljest ei ole Konkurentsiameti poolt loodud ning rakendatud hinnakujundusmetoodika läbipaistev ning selle ümber on siiani palju segadust, mis siis lõpuks moodustab veehindade arvutamiseks kasutatava kuludebaasi. On väga keeruline kommenteerida Tartu ja Läänemaa veehindade drastilist tõusu, sest need vee-ettevõtjad (ega ka Konkurentsiamet) ei ole avaldanud oma hinnatõusutaotlusi ega ka –otsuseid – AS Tallinna Vesi on avaldanud kogu tariifitaotlusega seotud kirjavahetuse oma kodulehel ning igaüks võib seal tutvuda 3,5-protsendilise hinnatõusu põhjendusega.

Kuidas selgitaksite riigiametniku poolt tehtud ähvardust TallinnaVee aktsionäride aadressil EL poole pöördumise pärast.

Meie vaatenurgast lähtudes ei tundu olevat ühtegi mõistlikku selgitust Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi poolt saadetud kirjale, kuid usume kindlalt sõnavabadusse. Samuti on meie jaoks kummaline, et MKM püüab oma kirjas eksitada AS Tallinna Vesi investoreid, väites et erastamise ajal kehtinud seadusandlus võimaldas määrata vee hinna tasemel, mis tagas mõistliku tulukuse vee-ettevõtte poolt investeeritud kapitalilt, kuid mitte enamalt – see ei vasta tõele. Kiire pilguheit möödunud aasta augustikuuni kehtinud ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniseadusele näitab, et senimaani oli seaduses lubatud teenida „põhjendatud kasumit“, mis AS Tallinna Vesi puhul sisaldas ka United Utilities’I poolt erastamisel makstud 1,33 miljardi krooni suuruse investeeringu täieliku väärtuse arvestamist.

Loe veel

Sellise ähvardavas toonis kirja saamine kõrgelt riigiametnikult sundis meid pöörduma ka peaministri poole, paludes temalt selgitust Eesti vabariigi valitsuse sammude ning investorite hirmutamise kohta. Meie ettevõttel on ligi 3000 aktsionäri, kellest paljud on väga mures olukorra pärast, kus pea pool nende investeeringu väärtusest on kadumas valitsuse poolt astutud sammude tõttu. Neil on täielik õigus oma arvamuse avaldamiseks ning AS Tallinna Vesi teeb kõik, mis vaja, et kaitsta oma investorite õigusi. Monopolidele hinnapiirangute kehtestamise seaduse vastuvõtmine ning selle rakendamine riivab selgelt Euroopa Liidu peamisi õigusprintsiipe ning lepingute õiguskindluse põhimõtteid. Ettevõttel ei jäänud muud üle, kui pöörduda Euroopa Komisjoni poole kaebusega, sest Eesti ametivõimude poolt ei ole toimunud mitte mingisugust arvestatavat dialoogi ei ettevõtte ega selle investoritega. Sellist positsiooni on ääretult raske mõista, eriti arvestades seda, et ettevõte ning selle omanikud on alati täitnud kõiki erastamislepingu tingimusi ning nüüd ütlevad samad inimesed, kes AS Tallinna Vesi kunagi erastasid, et soovitakse ühepoolselt lepingut rikkuda ilma valmisolekuta arutada ühtegi lepinguga seotud aspekti ettevõtte endaga. Selline käitumine Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi poolt ning Eesti ametivõimude poolt astutud sammud on jäigas vastuolus Euroopa Liidu põhireeglite ning põhimõtetega välisinvestorite kohtlemise osas.

Kas Londonis oleks ka võimalik selline kasumlikkus või on see võimalik ainult Tallinnas ja Aafrikas?

See on huvitav küsimus. AS Tallinna Vesi on soovinud tõestada, et ettevõtte tulukus vastab rahvusvahelistele tavadele ning seetõttu lasi oma tulukuse määra sõltumatult kontrollida tunnustatud majandusekspertidel juhtivast rahvusvahelisest konsultatsioonibüroost Oxera. AS Tallinna Vesi poolt teenitud tulukuse määr vastab täielikult rahvusvahelistele parimatele tavadele ning on kooskõlas Maailmapanga juhistega erastatud kommunaalettevõtete reguleerimiseks. Nii Oxera aruanne kui ka kogu muu seotud teave on avalikult kättesaadav AS Tallinna Vesi kodulehel regulatsioonimaterjalide all. Oxera aruande järelduste põhjal on AS Tallinna Vesi poolt teenitud tulukus alates lepinguperioodi algusest olnud 6,5%, mis on sarnane võrreldavate infrastruktuuriettevõtetega Suurbritannias (6,9%) ning Hollandis (7,5%), jäädes samas alla Konkurentsiameti poolt soovitud 8,31% määra.

Ütlesite mõni aeg tagasi ajakirjanduse vahendusel, et Tallinna Vee kliendid ei ole nurisenud vee hinna üle Tallinnas. Kas see oli ajakirjanduse keelevääratus või olete tõepoolest sellisel arvamusel? Kas Te päriselt ei ole aru saanud, et Teie juhitava ettevõtte tegutsemis- ja hinnapoliitika on kohaliku tarbija arvates mööndusteta ja häbitult röövellik ?

AS Tallinna Vesi viib igal aastal läbi kliendirahulolu-uuringut, mille kohaselt sai ettevõte mullu saja punkti skaalal klientidelt 73 punkti ning lõpptarbijatelt 71 punkti. AS Tallinna Vesi pingutab kõvasti selle nimel, et igal aastal veelgi parandada oma teenuste taset ning seda tõestavad ka ettevõtte tootmistulemused – mida kontrollib Tallinna vee-ettevõtjate järelevalve sihtasutus ning mis avaldatakse regulaarselt ettevõtte kodulehel. Tänu meie tegevuspõhimõtetele on teenuste kvaliteet kiiresti paranenud parimale tasemele kogu Baltimaades. Joogivee kvaliteedi vastavus ületab täna 99,5%, keskkonnasõbralikum reoveepuhastus Paljassaares on parandanud Soome lahe seisukorda ning pea kõigil Tallinna elanikel on ligipääs ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemile. Need kolm saavutust moodustavadki vundamendi, millele rajada edasised parendused. Kvaliteedistandardid kehtestati erastamislepinguga, samuti ka tariifimehhanism – mõlemad olid kavandatud kehtivusega kuni lepinguperioodi lõpuni.

Tariifimehhanismi ega –poliitikat ei määra ettevõte ega selle omanikud, see määrati Tallinna linna poolt erastamisprotsessi käigus aastal 2000. Julgen öelda, et tariifipoliitika on toiminud küllaltki hästi, sest kodutarbija hinnad Tallinnas on keskmised ülejäänud riigiga võrreldes ning moodustavad vaid 1,4% leibkondade kulutustest – jäädes seega tugevalt alla Maailmapanga poolt määratletud kõrgeimale soovituslikule 4% tasemele. Sellise hinnataseme eest pakutavad kvaliteedistandardid on kõrgemad kui kuskil mujal Balti riikides.

Lugesin tõenäoliselt Tallinna Vee tellitud lugu Forbesi blogist. Lugu rääkis sellest, kui venepäraselt (st ebaõiglaselt) Eestis välisinvestoreid koheldakse. Kas lugu on teile teada ja kas see oli Tallinna Vee PR-osakonna tellitud?

Lugesime selle artikli kohta Eesti ajakirjandusest. AS Tallinna Vesi ega selle avalike suhete osakond ei olnud kuidagi seotud selle artikli avaldamisega ning ei ole kunagi tellinud selliseid artikleid. Samas jälgib rahvusvaheline ärikogukond väga tähelepanelikult Eestis toimuvat, sest AS Tallinna Vesi ümber toimuvad arengud saadavad väga tugeva signaali, et Eesti on kaotamas oma mainet liberaalse majandusega riigina, mis on avatud välisinvesteeringutele. On esinenud mitmeid juhtumeid, mil valitsus on taganenud pika-ajalistest kokkulepetest, on toimunud mitmeid taasriigistamisjuhtumeid ning maad on võtmas üleüldine arvamus, et Eestis ei ole välisinvestorid teretulnud. Need on kõik väga murettekitavad noodid ning neid tuleks võtta tõsiselt. AS Tallinna Vesi on teinud palju tööd, et tutvustada Eestit kui investeeringute sihtriiki – ettevõtte aktsiate avalike esmapakkumine aastal 2005 oli rahvusvaheliselt väga edukas ning oli sajandi esimene IPO Tallinna börsi jaoks. Ettevõte on samuti võitnud Tallinna börsil kahel järjestikusel aastal auhinna parimate investorsuhete eest.

Mind huvitab kas ja kuipalju maksab Tallinna Vesi riigile maavaramaksu? Tallinna Vesi lisab Ülemiste järve veele küll lisandväärtust, aga vesi ise on ju Eesti riigi maavara ja seda erastada/ärastada ei saa. Maad küll, aga maavaru mitte. Pealegi huvitab mind et missuguse õigusliku alusega saab välisfirma aiaga piirata veekogu Eesti riigis?

Vee-ettevõtja tegevus veeressursside kasutamisel on reguleeritud veeseaduse ja selle rakendusaktidega. Vee-ettevõtja peab tegutsemiseks omama veeerikasutusluba ja maksma kasutatava veeressursi eest tasu. Vee-erikasutuse tasu moodustas 2010. aastal 3,37% ettevõtte tegevuskuludest.

Ülemiste järve ümbritsev ala on kuulutatud sanitaarkaitsealaks, piirates avalikkuse ligipääsu järveäärsele alale. Põhjus selleks on lihtne – Tallinna joogivesi tuleb sellest allikast ning seda tuleb kaitsta inimtegevuse eest. Ülemiste järv on Tallinna joogiveeallikas ja seetõttu ei ole järv Veeseadusest tulenevalt avalikult kasutatav veekogu. Arvestades joogiveeallikaks oleva järve veekvaliteedile esitatavate nõuetega ja nende tagamise kindlustamisega ka tulevikus, kinnitati 2009. aastal Ülemiste järve ümber sanitaarkaitseala moodustamine. Sanitaarkaitsealasse kuuluvad järv ja järve lähiümbruse maa-ala, mis tuleb säilitada looduslikuna. Veeseadusest tulenevalt võivad sanitaarkaitsealal viibida ainult need inimesed, kes täidavad keskkonnajärelevalve ja tervisekaitsega seotud tööülesandeid.

Kodutarbijate veehinda peetakse üldiselt kalliks, kuid miks peab üks väike kohvipood maksma ligi 5 korda kõrgemat veehinda kui niigi kõrget hinda maksvad kodutarbijad? Kõrgem hind on mõistetav ehk tööstuste puhul (kuna sisaldab ka kanalisatsiooni), kuid mitte väikeettevõtjate puhul.

AS Tallinna Vesi ei ole kehtestanud hindu era- ning äriklientidele – need määrati enne erastamist Tallinna linnavalitsuse poolt ning ettevõte ei saa tariifimehhanismi muuta.

Seoses käesoleva vaidlusega, miks ei ole Tallinna Vesi otsinud riigi ja Konkurentsiametiga kompromissi? On Konkurentsiamet või Tallinna Vesi komporomissi pakkunud? Miks olete veendunud, et Tallinna Veel on juriidiline õigus, vaatamata kõrgele kasumimarginaalile, veetariife tõsta? Mille alusel valiti 2001. aastal erastamiskonkurssivõitjaks praegune enamusaktsionär? Mida võidab tallinlane veehinna tõusust? Kuhu see konktreetne 3,5% hinnatõus läheb? Miks on Teie hinnangul praegune kasumimarginaal "õiglane"?

Kahjuks ei ole toiminud mingit sisulist arutelu Eesti ametivõimude ning ettevõtte vahel. AS Tallinna Vesi on avalikult kinnitanud oma valmisolekut tegutseda parimatele tavadele vastavas regulatsioonikeskkonnas, mis võtab täielikult arvesse ettevõtte erastamist 2001. aastal ning sõlmitud pikajaalist lepingut, mis määratles nii kvaliteedistandardid kui ka tariifimehhanismi. Soovime, et neist peetaks kinni ka edaspidi, ühepoolselt rikkumata täiesti seaduslikku lepingut, mida ettevõte on täitnud ning saavutanud nõutud kvaliteedistandardid.

AS Tallinna Vesi taotleb hinnatõusu, sest see oli kokku lepitud erastamislepinguga, mis vastast täielikult seadusele nii erastamise hetkel kui ka täna. AS Tallinna Vesi kasumimarginaal on vastavuses rahvusvaheliste parimate tavadega erastatud kommunaalettevõtete hinnakujunduses, võttes arvesse 2001. aastal investori poolt makstud 1,33 miljardit krooni. See summa oli kaks korda suurem, kui ettevõtte bilansiline väärtus erastamise hetkel ning investorite poolt teenitud tulukuse määr investeeritud kapitalilt erastamisest alates on olnud 6,5 protsenti. Ainus võimalus, kuidas ametivõimud saavad seda pidada põhjendamatuks, on keelates investoritel teenida tulu kogu investeeritud kapitalilt ning väites, et investorid on oma raha juba tagasi teeninud – see väide on tõestatult väär, nagu nähtub ettevõtte kodulehel olevatest dokumentidest.

2001. aastal otsustas Tallinna linnavalitsus, et efektiivseim viis nõutud kvaliteedistandardite saavutamiseks on müüa vee-ettevõtte aktsiad maailmaklassi operaatorile rahvusvahelise turupõhise konkursi tulemusel. Algselt võttis konkursist osa kolm osalejat, kuid United Utilities/International Water kuulutati võitjaks, sest pakkus madalaimat reaalset tariifitõusu nõutud kvaliteedistandardite saavutamiseks ning samas pakkus enim raha ettevõtte aktsiate eest. Madalaimate tariifitõusude saamiseks turutingimustel toimunud konkursi tulemusel peegeldas pakutud tariifimehhanism tolle hetke turu hinnangut ning ei olnud kehtestatud monopoli enda poolt iseseisvalt.

Tallinlased on saanud märkimisväärset kasu tohututest kvaliteediparendustest, mida, rõõm tunnistada, võetakse tänaseks juba iseenesestmõistetavana – ligipääs kvaliteetsele joogiveele, keskkonnasõbralik reoveepuhastus ning töökindel võrgustik nende teenuste osutamiseks. Erastamislepingu ning pikaajalise tariifimehhanismi eesmärgiks on tagada, et tallinlased saaksid neid hüvesid nautida ka tulevikus. 3,5 protsenti tuleneb tarbijahinnaindeksi muutusest ning see sisaldus erastamislepingus, et kaitsta investoreid inflatsiooni eest – tegemist on tavapärase praktikaga erastatud kommunaalettevõtete majandusregulatsioonis ning sisaldub ka Maailmapanga soovitustes hinnakujunduse osas.

Sõltumatud eksperdid on kinnitanud, et AS Tallinna Vesi tulukus investeeritud kapitalilt vastab rahvusvahelistele standarditele ning on sarnased võrreldavate ettevõtetega mujal Euroopas. AS Tallinna Vesi ning selle omanikud on meeleldi valmis osalema professionaalses regulatsioonialases diskussioonis, et tulukus investeeringutelt ei oleks liiga kõrge. Läbipaistvust ning avaliku halduse parimaid tavasid silmas pidades usume, et ka Konkurentsiamet peaks avama oma arvutused ning metoodikad sõltumatutele välisekspertidele ülevaatamiseks.

Küsimus kõlaks sellisena--Kaua meie,Kadriorus Kuristiku ,Oru ja Joa tänavate elanikud kannatame vee nigela surve pärast ?Oleks tegu ühe majaga ,siis otsiks põhjust filtrites ,aga viga pole selles ja kastmist siin ju ka polnud vaja.Viimastel päevadel ei saa kohvivettki kraanist kätte.Milles asi ? Omavahel öeldes sai siin torumeestega räägitud,et olukorda parandada ja mis välja tuli---nende jutu järgi on Teie firma survet madalaks laknud---põhjus torud vanad ja palju maju juurde ehitatud st.tarbimine suurenenud --kartus ,et torud lõhkevad. Ootame vastust,millal meie olukord paraneb?

Kutsume kõiki kliente üles võtma ühendust meie klienditeenindusosakonnaga telefonil 62 62 200 et saada professionaalset abi kõikide küsimuste ja murede osas – see on ka sobivaim kanal üksikjuhtumite lahendamiseks. Võime kinnitada, et AS Tallinna Vesi ei ole vähendanud kuskil torustikus survet, sest surve peab olema pidevalt ühesugune. Võtame veesurvega seotud kaebuseid väga tõsiselt, seega võtke meiega probleemide jätkudes kindlasti ühendust.

Aastaringselt on Tallinnas tänavatel kümned märgid "Ohtlik kaev". Mõnes kohas on märk olnud järjest üle 2 aasta. Kas sadeveekaevud kuuluvad Tallinna Veele ja kes vastutab nende hoolduse eest?

Tallinna linnas olevad tänavakaevud ei kuulu kõik AS-ile Tallinna Vesi, vaid ka teistele firmadele, kes tegelevad, elektri, side, soojuse või muuga. AS Tallinna Vesi tegeleb pidevalt tänavakaevude remondiga ning teeb koostööd AS-iga Tallinna Teed, et parandada liiklusohutus Tallinna tänavatel. Igal kuul parandab Tallinna Vesi ligikaudu 100 tänavakaevu.

Kui Tallinna Vesi 2000 aastal erastati, siis lubati., et selle tulemusena saab linn korraliku veevarustuse ja kanalisatsiooni. Tallinnas Välja tn. majadel 9, 10,11,12,13 puudub kanalisatsioon. Olen pöördunud selles küsimuses nii Tallinna Vee kui ka linnavalitsuse poole. Kanalisatsiooni puudumise põhjus on järgmine. Kunagi aastat 30 tagasi keegi ettevõtlik elanik pani 60 cm. sügavusele tänava servale muru sisse toru, et juhtida ära vett. Nüüd aga arvavad nii linnavalitsus kui ka Tallinna Vesi, et see 60 cm. sügavuses olevat toru saaks lugeda nagu kanalisatsiooniks. On üldteada, et Eestis maa külmub ligi meetri sügavuses, seega läbi aasta töötav kanalisatsioon peaks olema sügavamal, kui 1 meeter. Läbirääkimised Teie alluvatega on olnud tulemusteta. Pakutakse väga veidraid lahendusi, kuid probleemi ainus lahendus oleks teha kanalisatsioon allapoole maa külmumise piiri. Lgp.Jan Plenderleith Palun andke korraldus oma alluvatele viia kanalisatsioon Välja tänaval lõigul maja nr. 6 kuni nr. 13 sügavusse, kus see ei külmuks. Linna kanalisatsioon kuni Välja tn. 6 majani on olemas õiges sügavuses. Nii et jutt on 150. m. pikkusest kanalisatsiooni lõigust. 

Võrkude laiendamise kava viidi lõpule möödunud aastal – enam kui 6500 majapidamist said programmi raames ühenduse ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemiga. Samas on üle Tallinna üksikuid majapidamisi, kus veel ei ole olnud võimalus ühissüsteemiga liituda. AS Tallinna Vesi teeb koostööd Tallinna linnaga, et lahendada neid juhtumeid ükshaaval. Palun teil saata kiri oma murega isiklikult mulle ning püüame leida koostöös Tallinna linnaga kõikide osapoolte jaoks sobiva lahenduse. Jään teie kirja ootama aadressil Ädala 10, 10614, Tallinn.

Miks Tallinna Vesi teeb kampaaniat ja reklaamib kraanivee joomist, suutmata tagada joogivee kvaliteeti? Konkreetne juhtum Kivimäel, kus poole üle aasta ei suudetud leida kraanivee haisemise põhjust. Peale proovide võtmist ja trasside-süsteemide korrastamist juuni kuu alguses hais kadus, kuid nüüd hakkab jälle tagasi tulema. Kas Te peate normaalseks, et eratarbijad peavad Tallinna kraanivee vastuvõetavaks tegemiseks kasutama täiendavaid filtersüsteeme?

AS Tallinna Vesi tegeleb kogu aeg torustike survepesu ning õhk-vesi puhastamisega, et parandada vee kvaliteeti magistraaltorudes, samal ajal võivad ka tarbijad ise nii mõndagi teha vee kvaliteedi parandamiseks, hoolitsedes ka kinnistusiseste torude korrasoleku ning regulaarse puhastuse eest. AS Tallinna Vesi joogivee proovivõtmise kava on kõige tihedam Eestis, igal aastal võetakse üle 3000 proovi. Eelmisel aastal vastas tarbija kraanist võetud proovidest 99,54% kõikidele kvaliteedinõuetele. Veelkord – kutsun teid üles ühendust võtma AS Tallinna Vesi klienditeenindusega alati, kui kohtate probleeme veekvaliteediga. Meie asjatundjad aitavad jõuda selgusele probleemi algallikas. Täiendavate filtrite kasutamiseks ei ole tegelikult vajadust, sest joogivee kvaliteet on hea – kuid kui kasutate filtreid, siis palun puhastage neid regulaarselt, sest ilma hoolduseta filtrid ise võivad endast kujutada terviseriski.