INTERVJUU | Tanel Kiik: ei ole mõeldav, et riik igakuiselt aastaringsete toetusmaksetega palka maksab

Kui juulis ja augustis tuleb palgatoetust maksta, on töötukassal vaja lisaraha, ütles sotsiaalminister Tanel Kiik Ärilehele.

Täna langetas töötukassa nõukogu otsuse pikendada juunikuu töötasude hüvitamist, ent senisest karmimatel tingimustel.

Kas valitsuses on konsensus, et juunikuine töötukassa palgatoetus saaks heakskiidu ja selleks leitakse raha?

Me oleme seda küsimust põgusalt arutanud mitme ministriga, aga valitsuse tasandil seni veel mitte. Vajalik oli töötukassa nõukogu ettepanek, et see hiljem heaks kiita, seda täiendada või muuta. See debatt on valitsuses veel ees. Esmased konsultatsioonid ja arutelud peaministriga ja rahandusministriga on olnud selles suhtes positiivsed, et töötasumeetme vajalikkuses on osapooled ühel lainel.

Tegime piiranguid võrreldes algse meetmega. Näiteks taotlejal ei tohi olla maksuvõlga ehk see meede on nüüd sarnane ülejäänud kriisiaegsete meetmetega, mida valitsus on Kredexi, EASi ja teiste institutsioonide kaudu käivitanud.

Selles vaates olen optimistlik, seda enam, et me räägime rahalisest katteallikast, mis on põhiosas vähemalt juunikuus olemas töötukassa kogutud reservides. Kui me räägime meetme laiendamisest, kestvuse pikendamisest või meetme oluliselt kulukamaks minekust, sel juhul on juba vajalik valitsuse ja parlamendi otsust lisaraha leidmise kohta.

Kui kulukas on palgatoetus, kui seda peaks juunikuust edasi pikendama?

Küsimus on loomulikult tingimustes. Ühest küljest me teame, et selle esialge meetme kolme kuu peale kuluks arvestati kokku 250 miljonit eurot. Reaalsuses oli märtsikuu mõnevõrra odavam, sest palju asutusi ja ettevõtteid polnud käibelangust kogenud. Samuti polnud nii tugevat survet tööturul.

Aprillikuu on olnud raskem. Me ei tea veel maikuu numbreid, et kui paljud ettevõtted taotlevad toetust. Maikuu palgahüvitisi näeme maikuu lõpus ja juuni algul. Võime eeldada mahu mõnevõrra langust, kuna mitmed ettevõtted ja asutused on saanud taas maikuus uksed avada. Teisalt teame, et lisaks olemasolevatele taotlustele võivad lisanduda uued sektorid, kes samuti on raskustesse jäänud. See suurusjärk tuleb tõenäoliselt sarnane.

Mis puudutab juunit, siis kuna nendel meetmetel on mõnevõrra rangemad tingimused ehk käibelangus peab olema 50 protsenti 30 protsendi asemel ja see peab puudutama senisest suuremat osa töötajatest, siis kindlasti taotlejate arv langeb. Me oleme arvestanud esialgse hinnanguga, et kuine maksumus on 60-70 miljoni euro juures.

Kui samasugust meedet pikendada, siis tõenäoliselt juulis võib see maksta samas suurusjärgus. See oleneb paljuski ka sellest, mis saab olema valitsuse erinevate meetmete leevenduste koosmõju. Kui me piiranguid vähemaks võtame, on see seotud kaubanduskeskuste otsusega, mis juba tehtud on või spordivõistlustega, samuti tulevikus spade ja teiste meelelahutusasutustega, siis seda on veel hetkel natuke vara hinnata, mis kuust on võimalik täiskoormusega tööle asuda.

Kuna muudetavad meetmed on karmimad, kas see ei või kaasa tuua uut koondamiste lainet?

Kui me räägime koondamisest, siis me tõesti teame, et töötute hulk on oluliselt tõusnud. Me räägime täna enam kui 50 000 töötust. Ka täna on juba neid ettevõtjaid, kes on pidanud vajalikuks ja vältimatuks töötajate arvu vähendamist. Kindlasti seda tuleb ka lähikuudel. Ei ole ka mõeldav, et riik läbi töötukassareservide või muul viisil igakuiselt aastaringsete toetusmaksetega palka maksab. Raha peab ju tulema põhiosas ettevõtete ja riigiasutuste oma tuludest ehk käibest. Seetõttu on käivitunud Kredexi ja EASi meetmed ning muud taolised mehhanismid, et toetada ettevõtteid ja asutusi oma tulude suurendamisel ja tegevuse taaskäivitamisel. See on loogiline ja mõistlik lähenemine.