Investeerimisnõu: “Oodata ei tasu. Parem osta languse ajal”
Just praegu on õige aeg osta, hinnad on jälle tõusma hakanud,” niimoodi võiks kokku võtta Hansapangast, SEB-st, Nordeast ja LHV-st saadud investeerimissoovitused. Ainult Sampo arvas, et fondiosakute ostmisega võiks oodata. Piirkondadest rääkides nimetati traditsioonilisi märksõnu: Aasia, Ida-Euroopa, Venemaa, arenevad turud.
Käisin nimelt eksperimendi korras eelmisel nädalal viie investeerimisnõustaja jutul: Hansapangas, SEB-s, Nordeas, Sampos ja LHV-s. Legend oli lihtne. Müüsin auto ja nüüd on 80 000 krooni vaba raha. Iga kuu jääb veel paar tuhat krooni üle. Mida selle rahaga teha? Investeerimisega varem tegelenud ei ole, kuid tahaks säästud kasvama panna.
Kohtumisteks aega leida on lihtne. Kui oleks tahtnud, siis kas või järgmiseks päevaks. Hansapank, SEB ja LHV reklaamivad investeerimisnõustamist kohe ka oma avalehel. Nordea ja Sampo puhul seda ei paista, kuid kui üldnumbril helistada, leiavad nad kiiresti võimaluse. Hansapanga investeerimisosakonna juht Art Lukas tunnistab hiljem, et nõuküsimise kõrgaeg oli eelmisel aastal. “Selle aasta alguses on inimesed äraootavamad, eks turudki on olnud heitlikud,” lisab Lukas.
Esimene koht, kuhu lähen, on SEB. Saan neljapäeval kell 12 peahoones kokku investeerimisnõustaja Valentina Hellatiga. Boks number 27. Ette rutates võib öelda, et SEB on kõigist käidud kohtadest põhjalikem ja laskub kõige rohkem detailidesse. Käime läbi kõik teemad: pensionisambad, hoiused, fondid. Alguses küsib nõustaja ja mina vastan, hiljem osad vahetuvad. Infot on palju ja kõik saab vastatud.
Kõige komplitseeritum on riskide hindamine. Selgub, et minu soovitud riskitaset (raha 100% garanteeritud, tõus kiirem kui mujal) ei eksisteerigi. Kuna mul seda 80 000 krooni praegu vaja ei lähe ning lähimas tulevikus ei näe ette ühegi suurema kulutuse vajadust, valin investeeringu kestuseks üle kolme aasta ja võtan üsna suure riski: ajutiselt võib väärtus väheneda üle 50%.
Kas ma peaksin ootama?
Arvutiekraanilt näen eri fondide käekäiku. Kui aastatootluses on enamik neist miinuses, siis viimase kuu jooksul kohtame pisikest tõusu. See lubab nõustajal arvata, et langus on möödas ja tõus juba alanud. Samasugune pilt on ka teiste pankade fonditulemustes. Saan teada, et investeerimishoiustest võiks mulle sobida toorainete hindadega seotud hoius, sest “ajalehedki kirjutavad näljahädadest ja toiduainete hindadest”.
Kogu selle 58-minutise jutuajamise kokkuvõtteks valmib kolme A4-lehekülje pikkune soovitus. Tuleb märkida, et tegelikult ei koosta seda mitte investeerimisnõustaja, kellega vestlesin, vaid arvutiprogramm minu antud vastustest lähtudes. Fondidest rääkides soovitas SEB minu 80 000 kroonile Dünaamilist Fondifondi (ühe kuu tõus +1,42%; aastane langus –6,70%). Igas kuus üle jäävale 2000 kroonile soovitati Aktiivset Fondifondi (ühe kuu tõus +2,10%; aastane langus –9,65%) või SEB Kasvufondi (ühe kuu tõus +6,23%; aastane langus –2,16%).
Järgmine koht on Sampo. Peamaja, kell 14.30 ja finants-nõustaja Reimo Mürgimäe. Kõi-gist nõustajatest, kellega kohtun, on ainult tema meesterahvas. Sampo on ka ainuke koht, kus soovitatakse praegu fondidesse raha paigutamisega oodata. Mürgimäe jutt haakub hästi minu ääri-veeri heietusega, et äkki on turud veel liiga ebakindlad, ehk peaksin ootama olukorra selginemist ja hoidma osa sääste rahas. Ta ütleb kohe alguses, et pakub kahte asja: deposiiti ja investeerimishoiust ning fondid jätaks esialgu kõrvale. “Vaatame, kuidas kujuneb analüütikute konsensus, vaatame, et börsifirmade majandustulemused tuleksid ikka head,” selgitab Mürgimäe. Põhiliselt vestleme aga Sampo investeerimishoiusest nimega Aasia Rahaveskid, mis on peamiselt Hiina, Singapuri ja Lõuna-Korea finantsasutuste indeksile toetuv toode. Investeerimishoius on viimase paari aasta menuk, seda pakutakse mulle kõigis pankades.
Nõustaja on müügiinimene
Kolmas koht, kuhu samal päeval veel jõuan, on Nordea kontor Rävala puiesteel. Vastu võtab mind konsultant Natalja Pinna. Nii nagu Samposki, räägime kõigepealt eri hoiustest. Tuleb tunnistada, et kõik pangad, kus käin, on oma pakkumistes korrektsed. Räägitakse eri toodetest ja erinevatest riskidest ega kiputa kõige äkilisemaid asju soovitama.
Teisalt on kõik nõustajad vaatamata oma ametinimetusele eelkõige müügiinimesed, kes peavad müüma oma panga tooteid. Ja fondi, mis näitab väga nutust tootlust, on keeruline pakkuda. Näiteks SEB-s käies tulid jutuks ka pensionisambad ja konsultant Valentina Hellat arvas, et mulle konservatiivne pensionifond ei sobi. Hiljem internetist sellesama konservatiivse fondi tulemusi vaadates pidin temaga nõustuma. Miks peaksin panema raha mingisse fondi, mis lihtsalt ei kasva?
Nõustamistöö teeb arvuti
Sama kordub ka Nordeas. Kui jutt läheb fondidele, tunnistab Nordea konsultant Natalja Pinna, et tal pole ühtegi klienti, kes oleks investeerinud võlakirjafondidesse: “Tootlus on väike. Peab väga kaua ootama.” Nii soovitabki ta mulle hoopiski üht Kagu-Aasiaga seotud fondi, üht Ida-Euroopa ja kaht Põhjamaade väärtpaberitega seotud fondi.
Järgmine päev. Reede hommik kell 9.30, Hansapanga teeninduskeskus Liivalaia tänaval ja investeerimiskonsultant Olga Merelaine. “Kas soovite teed või kohvi?” kõlab esimene küsimus ja kohe otsa: “Mina ise teile midagi soovitada ei tohi.” Nagu SEB-s, nii teeb ka Hansapangas nõustamistööd arvutiprogramm.
Esimese asjana täidan riskiküsimustiku, mis peaks paika panema minu riskivõime, riskitaluvuse ja lõpuks olema aluseks ka investeerimissoovitusele. Seda tüüpi küsimustikke on ka teistes pankades ning need on igal juhul kasulikud abilised, mis aitavad natukenegi investeerimisvaldkonda süveneda. Seejärel räägib Olga Merelaine eri võimalustest. Nagu ikka: deposiidid, investeerimishoius ja fondid. Hansapank pakub mulle investeerimishoiust Euroopa Pangad, mis on Euroopa finantsasutustega seotud indeksil põhinev toode. Ja arvuti trükib välja investeerimissoovituse, mis ütleb, et sobib tasakaalustatud portfell, kus on 40% fikseeritud intressiga investeeringuid ja 60% ulatuses aktsiaid.
Kõige viimaseks jõuan reede lõuna ajal LHV-sse City Plaza alumisel korrusel, kus mind juhatatakse väikesesse nõupidamissaali. Võtan klaasi vett ja investeerimiskonsultant Karin Kaaret tutvustab esmalt LHV internetiportaali. Ütlen, et mul endal pole kindlasti aega, tahtmist ega oskusi ise mingeid aktsiaid osta-müüa või börsiindekseid jälgida. Mul on oma töö ja tahan lihtsalt anda tüki raha spetsialistide kätte, kes selle suuremaks kasvataksid.
Esimese tootena räägib investeerimiskonsultant LHV Pärsia Lahe Fondist. Kui avaldan korraks kahtlust, kas siin Eestis ikka on seda teadmist ja kogemust, et kusagil kõrbes asuvaid ettevõtmisi hinnata, rahustatakse mind maha. Spetsialistid hindavad, käivad kohapeal, vaatavad ja uurivad. Ja Rain Lõhmus ise olevat väga suurte summade eest Pärsia Lahe Fondi ostnud. Siia fondi võiks panna 20–30% oma portfellist. Teise asjana tuleb jutuks LHV Maailma Aktsiate Fond, kuhu konsultandi arvates võiks paigutada 30–40% portfellist. Viimaseks pakutakse vahendust Hansa Venemaa aktsiafondi, kuhu võiks minna 40% rahast. Kena ja konkreetne soovitus.
Pank ei ole sinu sõber
•• Kui oled algaja ja tead investeerimisest vähe, siis oleks panka nõu küsima minnes hea arvestada mõnda asjaolu.
•• Pank ei ole sinu sõber. Kuigi ka nemad soovivad, et sinu raha kasvaks, on pangal alati ka teine siht: ise raha teenida. Pank müüb oma tooteid.
•• Miks Hansapank pakkus mulle investeerimishoiust, mis on seotud Euroopa finantsinstitutsioonide indeksiga, Sampo Aasia pankadega seotud investeerimishoiust ja SEB toorainetega seotud investeerimishoiust? Kas kolme suure tegija analüüs maa-ilmas toimuvast on tõepoolest nii erinev? Muidugi mitte. Lihtsalt need on tooted, mille müügitähtaeg saab vastavates pankades mai alguses täis. Oleksin ma käinud nende juures kuu hiljem või kuu varem, oleks soovitatud ka teistsuguseid hoiuseid.
•• Investeerimisnõustaja ei ole sõltumatu ekspert, vaid eelkõige müügiinimene. Nad on spetsialistid, viisakad, asjalikud ja abivalmis. Tunnevad oma panga tooteid. Neid võib alati pinnida. Esitada ka lolle küsimusi. Ja kui pole soovi futuurikauplemise nüansside üle filosofeerida, siis konsultandid aitavad.
•• Tee endale selgeks teenustasud. 1,5% sisenemistasu siin, 1,3% väljumistasu seal, haldustasu, kontoavamistasu, mingi kuutasu, otsekorraldus ja kes teab mis veel. Pisikestest asjadest võib kokku tulla arv, mis sööb sinu teenistuse ära. Asi on keeruline.
•• Mina ei suutnudki lõpuni õieti aru saada, kui palju ma pankade eri pakkumiste puhul pean lõpuks teenustasusid maksma. Ja suhtumine, et pole vaja muretseda, tasu on juba osaku hinna sees, siin kaasa ei aita.
•• Hoia jalad maas ja ära tee otsust esimesel kohtumisel. Müügiinimestel on alati soov saavutada protsessis edasiminek, hoida initsiatiivi ja astuda esimene samm. À la “Me võime konto ju ära avada, see on tasuta” või: “Täpse investeerimisotsuse saab muidugi hiljem teha, aga raha võite juba praegu üle kanda.”
Väline sära?
•• Järjestikku eri pankades käies hakkad paratamatult mõtlema, kuidas võiksid valikut mõjutada välised tegurid. Näiteks SEB-s on kõige kitsam. Boks, kus mind vastu võeti, on tõeline boks. Seal pole ruumi ümber pöörata ning kitsikusse kuhjatud toolid, laud, riiul, arvuti ja kaustad-mapid-paberid tekitavad ust avades tunde, et astud asju täis olevasse esikukappi.
•• Või Nordea panga kevadtolmust mustad aknad. Pangaprivaatsuse mõttes ehk hea, kui aga täpselt kõrval on Armani poe säravpuhtad vaatevitriinid, tekib küsimus: kuhu ma oma raskelt kogutud säästud ikkagi viima peaksin? Või see, kui olen juba käinud SEB-s, Sampos ja Nordeas ning neljandaks astun sisse Hansapanka, kus esimene küsimus kõlab: “Kas soovite teed või kohvi?” Väike žest, aga mõjub väga hästi. Muuseas, LHV on teine koht, kus samuti värskendust pakutakse.
•• Kui mainin hiljem SEB ja Hansapanga ruumide suuruse erinevust SEB investeerimistoodete müügijuhile Brit Pensale, tunnistab ta, et on probleemiga kursis. “Nagu konkurendid käivad meie juures, nii käime meiegi oma “legendidega” konkurentide juures,” ütleb Pensa “Mõnele sellised välised detailid mõju ei avalda, mõnel mõjutavad need investeerimisotsust jälle väga palju.”
