Investeerimisotsuste tegija räägib koroonaviiruse mõjust ja sellest, mida vallandunud naftasõda tegelikult tähendab
Carolus Reincke on mees, kes teab väga palju selle kohta, kuhu paigutada raha ja mida eduka investeeringu tegemise jaoks tähele on vaja panna. Hetkel on aga maailm koroonaviirusest halvatud ning turud on väga volatiilsed. Mida kogenud rahapaigutaja selle kohta arvab?
Kuidas teie tänast olukorda näete?
Olukord on väga keeruline. Nii turgudel kui ka laenude valdkonnas on kõikumised ja liikumised suured. Selle kõige majanduslikke mõjusid on raske hinnata. Me ei saa siin ka ajalugu näiteks võtta. Ebakindlus on suur. Samas on ka erinevate prognooside täpsus väga madal, ka aktsiahindade osas. Me ei tea lihtsalt, mis hindadest edasi saab. Selle muudab veel keerulisemaks fakt, et riigid käituvad erinevalt. Hiinas oli koroonaviiruse tippaeg 24 päeva pärast selle avastamist. Me ei tea, millised saavad olema kogemused mujal. Mõju majandusele on kõigel sellel loomulikult väga negatiivne.
Majandusnumbreid meil veel ei ole.
Me teame Hiina veebruarikuu numbreid ja need olid hullemad kui eelmise suure finantskriisi ajal. Ei ole hulljulge pakkuda, et teistes riikides on mõjud sama suured. USA on siin väga oluline faktor. Nemad on suurim tarbimisühiskond. Meie vaatame nende suunas, sest see mõjutab väga paljut.
President Trump tegi seal valusa apsaka, kui kuulutas juba, et ka kõik kaubanduskanalid suletakse.
Jah, õnneks oli see eksitav jutt. See olekski väga tõsine pauk. Kui neil läheb väga kriitiliseks, siis võib see ka muutuda. Hiinas on samas viimasel ajal olnud väike taastumine. USAs on täna 14. päev, Itaalial 25.. Vaatame, kuidas edasi kulgeb.
Kõik sõltub nüüd sellest, kui kaua see kestab.
Jah. Üks on majanduslik efekt ja teine on see, mis ajaga muutub. Isegi lühiajaliselt on sel aga oluline mõju. Kui kestab kaua, siis on juba väga rasked tagajärjed.
Kas Mandatum Life'i kontorites on telefonid punased?
Rahulik on, mis on üllatav. Võrreldes suure kriisiga väga rahulik. Investorid saavad aru, et investeerimine on pikaajaline protsess. Lisaks ei tule seekord šokk süsteemist seest. Kui olukorrast saab majanduslangus, siis kannatab ka finantssüsteem, aga praegu ei ole küsimus pankades. Et nemad ei laena ja inimesed ei tarbi. Nad tarbivad. Investorid tunduvad sellest aru saavat.
Aktsiaturud on siiski languses.
Kui me vaatame liikumisi aktsiaturgudel, siis need on suured. Jaanuaris ja veebruaris läksid nad aga ülesmäge ja võrreldes aastataguse ajaga on nad vaid 5-10% languses. Pikas perspektiivis ei ole kriisi näha.
Mida veel täna jälgima peaksime?
Arvestama peab seda, millised on valitsuste ja pankade reaktsioonid. Need kanduvad ka finantsturgudele. Keskpangad on vähe teinud, aga finantsurgude osas on positiivne, et üldiselt reageeritakse kiiremini kui eelmise kriisi ajal. USA on juba intressilangetuse teinud, neid on kritiseeritud, aga sellest oli abi, kui stressitasemed tõusid. Kuuleme, mida Euroopa Keskpank teeb. Kas nad ostavad võlakirju, annavad laene või kuidas ettevõtteid toetada plaanivad? Suurim oht on selles, et ettevõtted ei suuda oma tegevust enam finantseerida. Pankadel on siin oluline roll, riikide valitsustel ka. Samas on palju küsimärke, et milliseid meetodeid kasutatakse. Trump on rääkinud maksukärbetest, Itaalias on juttu 25 miljardist eurost majanduse stimuleerimiseks. Merkel on ka sarnast meedet maininud.
Niisiis on olukord võrreldes viimase kriisiga nagu öö ja päev?
Täna on uudisvood sul reaalajas, neile on lisandunud ka sotsiaalmeedia. Info ei ole alati täpne. Aga inimesed saavad probleemist aru. Finantskriisi ajal ei olnud aru saada, kus probleem peitus, sest see oli finantssüsteemi sees. See oli usalduse küsimus. Täna on olukorda palju kergem mõista. Meilt küsitakse lihtsalt seda, kaua see kesta võib ja millised on meetmed, mida kasutusele on võetud.
Tasub täna üldse investeerida?
Seda küsitakse meilt loomulikult ka. Millal osta? USA indekseid vaadates oleme võrreldes aastataguse ajaga 5% allpool. Varem või hiljem viirus taandub ja siis hakkavad inimesed taas tarbima ja liikuma. Me ei tea, kui kaua see aega võtab. Hotellidele, restoranidele ja mitmele teisele sektorile on mõju pikk. Samas peab ütlema, et reeglina on keskpankadel kaua kestvad meetmed. See tähendab, et kui me välja tuleme kriisist, siis on intressid madalad ja erinevad fiskaalmeetmed veel aktuaalsed. See on hea nii eraisikutele kui firmadele. Investoritele peab aga ütlema, et kasumit genereerib ikkagi riskantsus. Sa pead portfellis omama riskantseid aktsiaid.
Raha võiks ehk panna kulda ehkki seegi kukkus vahepeal.
Kullal oli üks päev, kui ta kukkus, aga ta tuli tagasi. Kullal on hästi läinud siiski. Valitsuse võlakirjad on teine koht, aga pikas perspektiivis ma neil tootlust ei näe. Hiinal oli kehv veebruar, aga edasi on neil hästi läinud. Turud teevad Läänest paremaid tulemusi. See annab ka aimu, et investorid on näinud kriisist läbi.
Riikide valitsused peavad astuma samme, et tervishoiusüsteemid sellele kõigele vastu peaksid. Osad on justkui alla andnud ja öelnud, et viirust ei saagi peatada. Paraku ei ole see kõik vaid majanduse probleemistik.
Eesti Ekspressi konverentsil pidite rääkima sellest, kuidas investeerimisotsuseid mõjutab üha enam ettevõtete sotsiaalne, keskkonnaalane ja ka juhtimisalane pool. Eks see ole aktuaalne ka kriisijärgselt.
Täna see ehk ei ole tõesti teema, aga sotsiaalsed, keskkondlikud ja juhtimisalased teemad on olulised. Eriti keskkonnatemaatika. Need on investoritele antud tööriistad saamaks aru, kui kvaliteetsed on ettevõtte protsessid ja firma juhtimine. See kvaliteet ütleb omakorda, kui suur on ettevõtte võime kulusid kokku hoida ja kasumit teenida. Keskkonna osas seisavad meie ees kliimamuutusega seotud teemad ja ka kohalikud probleemid.
See kõik läheb hästi kokku ka hiljutise naftasõja algusega, mis samuti turge mõjutas.
Jah, kui nüüd seda naftasõda vaadata, siis miks see pinge on üldse tekkinud? Esiteks oli pikemat aega olnud nafta nõudluse kasv Aasia suunal. See on viimasel ajal pidurdunud. Kasvab, aga mitte enam nii kiiresti. Naftariikide tulevik näib vähem roosiline. See on retsept selleks, et tekiks karm konkurents. Kui on näha mingit ohtu, siis hakatakse võitlema turuosa pärast. Saudi-Araabia on öelnud, et nad kaitsevad oma turuosa iga hinnaga. USA, kunagi üks suuremaid nafta ostjaid, saab nüüd ise hakkama. Turg on muutunud ja OPECi roll vähenenud. Siis on veel Venemaa, kes pumpab praegu naftat täisvõimsusel ja samal ajal ehitab gaasitorusid. See on kliimamuutuste seisukohalt oluline suund. Kõik see kulmineerus nüüd selle sammuga. See oli üllatav poliitiline otsus. Keskkonna seisukohalt vaadates oli see aga kogu aeg kaartidel kirjas. Me peame liikuma eemale fossiilsetest kütustest. Selleks peab aga nõudlus vähenema.
Naftaga seotud ettevõtetel tulevikku väga ei ole?
Küsimus on, et kui kasumlik naftaga tegelemine on? Nafta on maa sees, aga firma ei pruugi seda kasutada saadagi, ometi on see neil bilanssides ja majandusaruannetes sees. Nende ettevõtete ja aktsiate väärtused peavad alla tulema, kui nad ei saagi seda naftat kasutada. Eks sel kõigel ole ju ka poliitiline pool. USA toetab Saudi-Araabiat, viimane on aga Venemaaga Süürias eri pooltel.
Pealekasvavad põlvkonnad suhtuvad keskkonna- ja sotsiaalteemadesse väga tõsiselt.
Nii on. Eks see kõik peabki muutuma nõudluse toel. Näeme Soomes täna institutsionaalseid investoreid, kel on sotsiaalne, keskkondlik ja juhtimisalane pool protsessides lahti kirjutatud. Nad tahavad, et nende partnerid seda järgiks. Noored tahavad tarbides rohkem toodetest teada. Kust toit tuleb? Kust riided? Nad ei taha osaleda milleski kahtlases. See on suur muutus. Ei vaadata enam hinda vaid seda kus ja kuidas on see toodetud.
See muutus ja ka see sama nõudluse teema muudab paljut. Investorite roll on siin samuti neist teemadest rääkida. Et nende investeeringud oleksid firmades, kes on muutuste eesliinil. Kuidas see siis kasumlik on? Sul on võimalik kasvada, sest uus tarbija nõuab sinu toodet või teenust. Neil, kel on fossiilsetel kütustel või mitte jätkusuutlikel lahendustel põhinev äriloogika, neil on raske ka kasvada. Nende rahavoog pikas perspektiivis ei suurene. Kui sul aga on äriliin, mis ei ole jätkusuutlik ja sa soovid seda muuta, siis see on väga kallis. Esimesed on selles mängus võitjad.
